Maani akendest avanevad kaunid vaated hoolitsetud aeda ning vanadele, kõrvalkruntidel asuvatele vihmast ja tuulest parkunud kuuridele ja eakatele õunapuudele. Piirdeaia puudumine kruntide vahel teeb vaated avaramaks, pilk rändab hooldatud murult ja tuules kõikuvatelt kõrrelistelt naabri eeskujulike peenardega köögiviljaaeda. Tuulest on tunda mere lähedust — liivarand on siit üksnes kümne minuti jalutuskäigu kaugusel.

“Vana mööbli puhul meeldib mulle, kui sellel on elu jäljed peal. Ma ei taha midagi täiuslikuks vuntsida. Kui polster on lootusetus seisus, siis küll. Need tugitoolid on aga näiteks originaalkangaga,” näitab Mareliis uhkusega elutoa toole.


Kodu suvepealinnas
Pärnus asuv eramu, mis valmis kolm aastat tagasi, on koduks viieliikmelisele perele. „Otsisime kodule kohta kaua ja põhjalikult. Mina armastan Pärnut, mis on minu kodulinn, ja nii meie kärgpere ühine kodu lõpuks siia saigi,” põhjendab Mareliis. Oksjonilt soetatud maatükk oli kui tõeline prügimägi: pooleteise meetri paksune „kultuurikiht” sisaldas nii võrre, plüüskarusid, samovare kui ka vanu külmkappe.

Valgusküllane kahe aknaga kabinet asub magamistubade ees. Ümmarguse laua taga saab Mareliis klientidega kohtuda. Peale selle on ruumis veel kaks kirjutuslauda ning nägus sekretär.


„Kraapisime kõik puhtaks ja hakkasime endale kodu kavandama,” meenutab perenaine. Sõbranna Britt Vaher andis Mareliisi visanditele ja soovidele arhitektuurse vormi. „Soovisime, et maja oleks ühekordne, et ruumipaigutus oleks just selline ja et siin oleks avar,” ütleb Mareliis.

Enne maja valmimist elas osa perest juba Pärnus, ehituse ajaks koliti pooleks aastaks Tallinnasse. „Tegin aeg-ajalt ehitajatele üllatusvisiite, et olukord oleks kontrolli all,” meenutab Mareliis nelja aasta tagust aega. Maja ehitama asudes oli perel algul mõttes rajada passiivmaja. Et see tähendanuks märkimisväärselt suuremat väljaminekut, otsustati siiski maakütte ja soojusvahetiga, Fibo plokkidest ehitatud maja kasuks. Sooja annab ka elutoas kõrguv kamin, mille sisse on laotud soojust salvestavad kivid. „Talvel on meil kaminakütmisest isegi nii palav, et peame aknaid lahti hoidma,” kiidab perenaine maja küttesüsteemi ja soojapidavust.

Ka siia jagub kaunist retromööblit — tuba ehib sarmikas peeglilaud. Ukselt paistab kabinetis seisev tool, mille perenaine leidis taaskasutuspoest naeruväärselt vähese raha eest. „Tõeline leid, millel saab muuta isegi seljatoa asendit!” kiidab perenaine.


Ehe sisu
Valdavat osa siseseintest katab tavaline saviliivakrohv. „Krohvijad imestasid, miks ma soovin seinale jätta robustseid krohvimisjälgi, aga mulle meeldib ehe krohvipind,” meenutab perenaine. Krohvi krobelisus ja puitlaed parandavad ka avarate ruumide akustikat. Mareliis, kes teenib igapäevast leiba sisekujundajana — ta alustas õpinguid Euroülikoolis –, proovis oma kodu kujundades vältida keskmisi ja tavalisi lahendusi. „Sain siin sundimatult eksperimenteerida materjalide ja meile meeldivate toonidega. Oli väga raske teha valikuid oma kodu jaoks. Nii palju on ju materjale ja võimalusi, mida tahaks kasutada, aga tuleb leida endale sobiv liin.

Võtmeteguriks sai minu kiindumus kõige skandinaavialiku vastu. Sealt hakkas asi vaikselt hargnema,” põhjendab Mareliis. „Mõtlesin, et ma teen kodu, mitte kunsti. Tähtis oli, et meile meeldiks. Mis võõrad arvavad, see ei olnud üldse teemaks! Tuttavad küll küsisid ja uurisid suure huviga, millise kodu ma siis endale teen.” Maja planeerides ja kujundades võttis ta arvesse ka feng shui põhimõtteid: „Olen käinud nii Seederite kursustel kui ka iseseisvalt seda teemat uurinud.” Majja sisse kolis perekond 2011. aastal, kui sündinud oli pesamuna Jakob.

Pesuruumis on kuppelaken, mis annab päevavalgust nii vannituppa kui ka klaasseina kaudu leiliruumi. Puitlaudis on viimistletud Tikkurila toonitud puidukaitsevahendiga, et niiskusele vastu peaks.


Ümber maja
Lisaks kodu sisekujundusele kavandas Mareliis koos sõbranna Lagle Suursillaga ka maja ümber oleva õueala. „Aed meil alles kasvab ja areneb — ma ei väsi siin parimat kohta otsimast kõigele, mida õitsemas-ilutsemas tahaks näha. Seega, aiaga läheb veel aega, kuni see ükskord täies ilus on.”

Aiakujundust ja aias tegutsemist võtab perenaine vägagi tõsiselt, varem vaid korteris elanud naisele on see uueks suureks kireks. Kolmeaastases aias kasvavad lisaks lilledele näiteks ka ürdid, maasikad ja õunapuud.

„Kui ma midagi üldse oma kodu juures nüüd muudaks, siis teeksin juurde sahvri. Majapidamisruum meil on, aga sellest ei piisa. Ma ei teadnud enne, et ma selline hoidistetegija võiksin olla, aga eks inimene ju muutub,” naerab Mareliis. „Raske uskuda, et kusagil maamunal on veel sama mõnus kui selles meile täiesti omases, alati headele sõpradele avatud kodus,” on ta südamest õnnelik.

Sirje Kadalipp, sisekujundaja ja kodukonkursi žürii esimees:
„Tänavune aasta kodu on kaunis tervik, mis jääb meelde paljudest aspektidest ning see ongi peapreemia eeldus. Esiletõstmist väärivad asjalik planeering, avar ruumimulje, stiilne värvigamma ja tundlik materjalikasutus. Väga isikupärase näo annab sellele kodule oskuslikult ja südamega valitud Skandinaavia retromööbel. Tänapäevane eritellimus- ning ehedate ajajälgedega taaskasutusmööbel moodustavad väga elegantse koosluse. Selles eramus mängib siseruumile aktiivselt kaasa ka õueala. Moodsas võtmes kodu üldmulje on äärmiselt soe ja looduslähedane.”

Lugu ilmus ajakirja Kodu ja Aed detsembrinumbris. Osta ajakiri poest või telli www.telli24.ee.