Kuigi avaliku taristu peab rajama kohalik omavalitsus, jätab seadus omavalitsusele võimaluse kokkuleppel arendajaga see kohustus tollele üle anda. Riigikontroll on seisukohal, et sellisest kokkuleppest hoolimata on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada, et kokkulepitu ka valmis saaks.

Valminud auditis analüüsis Riigikontroll kohalike omavalitsuste tegevust, kui omavalitsus oli arendajaga sõlminud kokkuleppe avaliku taristu rajamiseks, kuid arendaja ei olnud suutnud seda täita ehk kodu ostnud inimesed olid saanud tüssata, sest neil oli olnud ootus, et elamupiirkond on muu maailmaga ühendatud korraliku tee abil, et ostetud majas on vesi ja kanalisatsioon ning et ümbruskond saab olema just selline, nagu enne krundiostu oli lubatud. Olulisemad Riigikontrolli tähelepanekud on järgmised:

  • Kohalikud omavalitsused ei ole pärast kokkuleppe sõlmimist arendajaga tundnud selle täitmise vastu eriti huvi. Riigikontrolli arvates oleks piisava põhjalikkusega tehtud järelevalve võimaldanud esimeste raskuste ilmnedes lahendusi leida.
  • Arendaja kohustuse täitmata jätmise korral nägid kokkulepped ette mitmeid tagatisi (nt leppetrahv). Praktikas ei olnud kohalikud omavalitsused tagatisi siiski rakendatud.
  • Teadmine, et kui arendaja jätab avaliku taristu välja ehitamata, tuleb see vallal või linnal endal rajada, on omavalitsuste seas visa tekkima. * Probleemidega tegelema on omavalitsused hakanud alles viimasel ajal. Vaid mõned omavalitsused planeerivad arendajate rajamata teede jaoks raha ning üksikud on jõudnud ehitamiseni. Viimasel juhul sõltub omavalitsuse otsus, milline tee välja ehitada, tihti sellest, kas kohalikud elanikud on ka ise valmis ehitusse rahaliselt panustama.
  • Otsides mõjusaid lahendusi, et taristu rajamiseks arendajale üle antud kohustused täidetaks, võtsid omavalitsused kasutusele õiguslikult küsitavaid lahendusi. Samas kurtsid omavalitsused selgete käitumisjuhiste puudumise üle. Omavalitsustes on tekitanud ebakindlust ka see, et kohtulahendid ja omavalitsusi nõustanud notarite seisukohad on olnud kohati erinevad.
  • Tulevikus võib probleemseid elamuarendusi lisanduda, sest omavalitsused ei ole hinnanud praeguseks ellu viimata, kuid juba eelmisel kümnendil kehtestatud detailplaneeringute aktuaalsust ja nende kehtetuks tunnistamise vajadust. Seetõttu võib juhul, kui arendaja otsustab neid siiski ellu hakata viima, eeldada auditis kirjeldatud probleemide ilmnemist.

Riigikontroll soovitas auditeeritud omavalitsustel vaadata üle seni ellu viimata detailplaneeringud ning kaaluda detailplaneeringute, mis ei ole enam aktuaalsed, kehtetuks tunnistamist.