Kütteperioodi õnnetusi aitab ennetada küttesüsteemide nõuetekohane puhastamine

Paljud küttehooajal juhtuvad õnnetused on tingitud ebapiisavast küttekollete hooldusest.

„Eluaseme küttesüsteemide korrastamiseks on praegu viimane aeg, sest külma saabumisel peab kõik laitmatult töötama. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama regulaarselt, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Kõik koduomanikud, kellel on kodus kütteseadmed, peaksid jälgima, et see nõue oleks täidetud,“ rääkis RSA Kindlustuse kahjukäsitluse ja klienditeeninduse juht Eero Link.

Lisaks on alates 2010 aastast Tuleohutuse seaduse kohaselt kohustuslik vähemalt kord iga viie aasta tagant ahju, kamina ja pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri puhastamine isiku poolt, kellel on sellekohane kutsetunnistus. Töö teostamise järel väljastatakse kliendile tõend küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta. Muul ajal peab koduomanik ise või isik, kes vastavat kutsetunnistust ei oma, teostama vajalikke hooldustöid.

„Päästeameti teatel põhjustab ligi kolmveerandi tulekahjudest koduomanike enda hooletus. Paneme inimestel südamele, et nende kodudes oleks ka vastavalt nõuetele paigaldatud ja töökorras suitsuandurid ning lisaks soovitame hankida koju kuuekilone vaht- või pulberkustuti, millega saab väiksema põlengu ise kustutada. Kasulik on köögis hoida ka tulekustutustekki, mida saab kasutada õli ja rasva süttimise puhul.“ sõnas Link.

Korstnapühkija tellimise kohta saate teavet Päästeameti infotelefonilt 1524 ja lähima korstnapühkija kontaktandmed leiate veebiaadressilt www.korsten.ee.