Seejuures on oluline tervislik sisekliima ja hea välimus — paikneb ju ahi tavaliselt keset tuba.

Õnneks on olukord viimase 20 aastaga totaalselt paremuse poole muutunud ning põhjamaised ahjude ja kaminate tootjad on teinud tohutu innovatsiooni ahjude efektiivsuse ja kasuteguri osas, kusjuures ahjude välimus on jäänud endiselt klassikaliselt
soliidseks. Üldjoontes on võimalik täna Eestis valida kahte tüüpi kaminahju vahel.

Esimene neist on naturaalsest voolukivist valmistatud kaminahi. Selle tüübi klassikaliseks näiteks on Põhja-Soomes valmistatud Lappiuuni kaminahi “Vuokko”, mis lisaks suurele küttevõimsusele (kütab kuni 90 m2) sisaldab ka leivaahju. Mis võiks olla veelgi mõnusam, kui kasutada maja kütmiseks olevat kaminahju ka värske
leiva valmistamiseks ja üldise hubasuse loomiseks.

Kamin-leivaahi Vuokko

Kaminahi Akseli

Teine ülipopulaarne valik on klassikaline kahhelahi. Sel juhul ehitatakse ahi üles valatud moodulitest ning kaetakse hiljem valget või kreemjat värvi kahhelplaatidega. Isikupärastamiseks
on võimalik juurde tellida erinevaid karniise ja mustreid. Massiivne kahhelahi jätab igal juhul ajatu ja võimsa mulje nii modernses elutoas kui renoveeritud vanas majas.

Kahhelahi Eerika


Eriliselt väärib märkimist efektiivsuse areng, mis on toimunud kaminahjude arengus. Ülaltoodud Warmauunit kahhelahi töötab lõõridega, mis enne korstnasse jõudmist teevad läbi pika teekonna soojustades sel viisil ühtlaselt üles kogu ahju massi (kuni 1600 kg) ning kulutades selleks imevähe puid. Kui varem arvestati, et ahju kütmiseks kulub iga 100 kg ahju kohta 1 kg puid (ehk 1600 kg ahju kütmiseks 16 kg puid), siis Warmauunit on saanud tunnistuse kasutegurile, mille alusel kulub täpselt poole vähem puid, ehk 0,5 kg kuivi puid 100 kg ahju kütmiseks.

Tavaelus tähendab see lihtsalt seda, et Teie maja kütab ilus sisekujunduselement, mis annab hubast ahjusoojust ning mille kütmiseks on vaja kõigest sületäit kuivi puid… ja vahel saab ka värske leiva lõhna…

Jaga
Kommentaarid