Tõnis Käo. Disain kui eksperiment
Tõnis Käo on disainer, visionäär, õpetaja ja kultuurikriitik. Praktiline disaineritöö seguneb tema tegevuses teoreetilise teadustööga, andes tulemuseks kodumasinad ja elektroonikaseadmed, näitusekujundused, artiklid ja raamatud.
Käo karjäär esindab disaini edulugu: ta on teinud pikaaegset koostööd mõjuka rahvusvahelise suurettevõttega. Selline maailm on ühelt poolt selgelt piiritletud, nõudes tegelemist konkreetsete tellimuste ja esemetega, ent samas on see avatud, võimaldades õnnestumise korral suurt erialast eneseteostust.
Käo on sündinud 1940. aastal Saaremaal, saanud erialase hariduse Saksamaal Essenis (1962–1967, Folkwangschule für Gestaltung) ja töötanud aastakümneid (1968–1991) disainerina Siemens AG kontsernis Münchenis esialgu tööstusdisainerina, hiljem disainistuudio juhina. 1992. aastast töötas Käo tootedisaini professorina Wuppertali Bergi ülikoolis. Ta on osalenud paljudel näitustel ja tegelenud disaini õpetamise metoodika väljatöötamisega.
Tema olulisemad tööd tootedisaini vallas on näiteks 1970. aastatel koos kolleeg Herbert Krämeriga kujundatud klahvvalimisega telefon Saksa Postile (Deutsche Bundespost). Samal perioodil oli ta disainimeeskonnas, mille ülesandeks oli välja töötada liikuv suundantenn 1972. aasta Müncheni olümpiamängude ajaks. Kümnendi keskel olid tema tööülesanded seotud väikeste kodumasinate kujundusega, millest osa said ikoonilisteks argiesemeteks, näiteks föön MH1715 2000 (1977) ja tolmuimeja Super58 (1978). 1982. aastal valmis Käo kujunduses Siemensi esimene mobiiltelefon.
Käod on peetud ka elektrooniliste seadmete disaini teerajajaks ja visionääriks. Võimalused selles valdkonnas tegutsemiseks andis talle 1983. aastal Siemensi juurde loodud uuringutele ja eksperimentidele keskendunud disainistuudio. 1980–1982 töötas ta välja visiooni mudeli pangakaardisuurusest mobiiltelefonist ja A4-suurusest sülearvutist. Reaalsus on tänaseks visioonile järele jõudnud ja tooted on läbinud sellise kujundusfaasi, nagu 1982. aastal prognoositi. Käo tollased visioonid on kaasatud Müncheni disainmuuseumi kollektsiooni Die Neue Sammlung.
Peale tööstusdisainilahenduste on Tõnis Käo mitme näitusekujunduse ja graafilise disaini lahenduse autor, samuti on ta pikaaegne pedagoog ja uurija. Wuppertali Bergi ülikooli (Bergische Universität Wuppertal) professorina tegi ta koostööd mitme valdkonna teadlastega, kes pidid tagama teaduse ja arenduse kõrgetasemelise koostöö õppetegevuse osana.
Käo on kirjutanud ka disaini- ja kultuuriteoreetilisi artikelid ja raamatuid.
Tänu mitmetele õnnelikele kokkusattumistele kinkis Tõnis Käo 2012. aastal oma disaini puudutava arhiivi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile, mille põhjal on koostatud ka käesolev näitus.
Näitusega kaasneb ka kataloog, mille eessõna on kirjutanud Kai Lobjakas ning kus Tõnis Käo töö tähendust saksa disaini seisukohalt laiemalt avab rahvusvaheliselt tuntud disainikonsultant, ärikommunikatsiooni professor, disainiauhinna „red dot design award” asutaja ja Design Zentrum Nordhein-Westfahleni president Peter Zec. Disaini rollist laiemalt vestleb Tõnis Käoga Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor Martin Pärn.
Tõnis Käo arhiivi Eestisse jõudmine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine näituse ja kataloogi näol on saanud teoks tänu paljudele toetajatele. Arhiivi siiajõudmist ning näituse teostumist toetas Eesti Kultuurkapital ja Kitman Thulema AS; valitud materjalide digiteerimist toetas 2012. ja 2014. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programm.
Näituse avamisel ja sellele eelneval nädalal viibib kohal ka Tõnis Käo ise.
Näitus jääb avatuks 24. augustini.
