Põliste puude süles
Selle nad lõpuks ka leidsid, vaid 30 minuti autosõidu kauguselt Tallinna kesklinnast.
See õige koht
„Esimest korda tulin siia üksinda, Mart oli sel hetkel merel,” räägib Kristel. Oli 2004. aasta detsembrikuu ja kõik oli lume all. „See koht tundus kohe õige, väga mõnus ja kodune,” meenutab Kraavi talu uus perenaine. Esimestest hetkedest võlusid mõlemat maja ümbritsevad põlispuud, imeline vaade üle põldude ja õunaaed. „Ka maja planeering sobis — kohe alguses oli selge, et rehealusesse saame ehitada elutoa ja vannitoa,” meenutab Kristel.
Vana talukohta olid Kristel ja Mart juba mõnda aega otsinud ja umbes kümmekond ka üle vaadanud, enne kui nad Kraavi talu leidsid. „Siin elas varem üksik memm, kes ei saanud enam majapidamisega hakkama ja otsustas linna kolida. Meie soov oli, et maja asuks rahulikus kohas, naabritest eemal ja et maatükk oleks vähemalt 5 hektarit. Siin on meie õnneks 15 ha maad ja hooned asuvad krundi keskel, mis tagab meile rahu ja vaikuse ka tulevikus,” räägib Kristel.
Nüüdseks juba 87 aastat vana rehielamu ehitas Rätla mõisa maadele lihtne põllumees, kes käis mõisas abiks. Aasta oli siis 1927. Hoone oli algselt kahe magamiskambri ja köögi ning rehealusega, mitte väga suur, 120-ruutmeetrine palk- ja maakiviehitis.
Üllatused varuks
Et ostmise ajal oli paks lumi maas ja õues ei olnud näha mitte midagi, ei teadnud pere kartagi, mis lume alt välja sulab. Seda nägid nad küll, et rehealune oli maast laeni koli täis. Aga et ka aias vedeleb prügikotte ja suurel hulgal prahti, oli kevade saabudes muidugi halb üllatus. „Mitu kuud põles hoovis lõke — rehealune oli täis nõukaaegset koli, aga midagi väärtuslikku peale ühe vana höövli me sealt kahjuks ei leidnud. Lootsime küll viimase hetkeni, aga eelmised omanikud olid siin puhta töö teinud,” räägivad Mart ja Kristel. Küll aga rõõmustasid neid koli tagant nähtavale tulnud 60 cm paksused maakiviseinad, mida otsustati kindlasti elutoas eksponeerida.
„Algul oli loomulikult raske, aga ega me ei kahetse tehtud otsuseid,” räägib pererahvas esimestest aastatest. „Meil ei olnud palju valikut, tulime ju pärast talukoha ostmist talvel kohe siia, sest korteri müüsime maha. Algselt elasime kahes väikeses toas, aga kui suvi saabus, hakkasime ehitustöödega pihta,” meenutab peremees.
Kõigepealt parandati katus ja tehti soojustus, seejärel alustati sisetöödega. Majal oli 1927. aastast pärit vana laastukatus, millele hiljem oli lisatud eterniiti, mis kippus juba lagunema — need kõik eemaldati sarikateni ja seejärel rihiti sirgeks. Palkseinad soojustati kivivillaga ja kaeti laia püstlaudisega ning võõbati säravalt mündiroheliseks. Maakivimüüride puhastamine, mis on väga suur töö, võttis samuti palju aega — nõukaajal hooletult vuugitud kivid kraapis Mart traatharjaga ükshaaval puhtaks.
Lugu saad edasi lugeda ajakirja Kodu & Aed mainumbris, mis toob veel lugejani lauljanna Maikeni hea õnnetundega kodu, mõnusa sauna Nõmmel, rändava suitsusauna Tartumaal, eestlanna kodu Inglismaal, iluaia Türil, maikuu seemneüllatused, kevadiselt säravad priimulad ja kirevate amplite istutamise. Meisterdamishuviline leiab ajakirjast ka isetegemisõpetused mõnusate ürdivihtade, tööriistakasti ning vastupidava terrassi tegemiseks. Lisaks mahukas aiapeo-eri ning retseptid särtsakast sidrunist maiasmoka ahvatlusteni! Loe ja tähista Kodu & Aia 15. sünnipäeva!
