Eestlaste kodu Malta päikese all

Birgit Oidram ja tema elukaaslane on elanud Maltal juba viis aastat, hobi korras tegeleb Birgit sisekujundusega ja hea väljund on selleks ka olemas — nimelt tegeleb ta majutuse pakkumisega ja Maltal on tema hallata mitu korterit, mille ta on ise sisustanud. Uurisime, milline näeb välja maltalase kodu ja kuidas on ta sisustanud iseenda kodu — maltapäraselt või hoopiski põhjamaises võtmes.

Birgiti sõnul on Malta korterite, majade ja villade arhitektuur väga erinev ja sōltub sellest, mis ajastul on elamu ehitatud. Nii võib leida kuni 400-aastaseid külamaju, mille seinakivid on käsitsi välja raiutud ja mis omal ajal täitsid hoopis teistsugust funktsiooni.

Praeguseks on paljusid selliseid hooneid renoveerimise käigus aga niivõrd muudetud, et vanast pole enam aimugi ja ehk on isegi liialt luksuslikud. Samuti võib Maltal leida teise maailmasõja järgseid townhouse’e, mida iseloomustavad sambad koridorides, kõrged laed ja avarad siseruumid. Ja muidugi on kaasaegseid villasid, maju ja korteried, mis järgivad modernset stiili nii arhitektuuri- kui ka interjöörilahendustes.

Birgiti ja tema elukaaslase välja renditav Saveira maja on vana ja väärikas. Vanade majade puhul on sisustamisel kaks valikut — kas järgida vanaaegset stiili või valida modernne lahendus. Noored valisid vana maamaja stiili, kasutatud on ka restaureeritud mööblit.

300-aastase maja sisustamine oli põnev protsess ja väljakutse. Kohe alguses oli selge, et Maltalt kõiki detaile ei leia. Näiteks köögimööbel osteti hoopiski mitte kaugel asuvast Sitsiiliast. Külastati ka mitmeid kohalikke kirbuturge, kust võib sageli leida väga originaalseid vanu esemeid. Ka erakuulutuste kaudu leiti mitmeid asju, mida sai osavalt maja kujundamisel kasutada.

Eestlasel on väga raske harjuda külmade kivipõrandatega. Malta elamutes, olgu siis vanemates või modernsemates, kohtab väga harva parkettpõrandat. Kivi- ja plaaditud põrandate funktsionaalseks eesmärgiks on mõistagi jahutada elamist kuumadel suvekuudel, kuid see tähendab paraku külmetamist niisketel talvekuudel. Ka kaminaid kohtab väga harva.

Maltalase kodu on üldjuhul luksuslikult ehitatud ja sisustatud. Paljude jaoks on kodu elus prioriteet. Kodud on väga ruumikad ja avarad — ka väiksemad korterid, ning on täiesti tavaline, et kaheliikmeline pere elab 100-ruutmeetrisel pinnal. Avaratele siseruumidele vastukaaluks ei ole majadel aga aedasid ja enamasti on ainsaks oma kodus väljasolemise variandiks väike siseaed või katus. Paljud on kasutanud kodu ehitamisel ohtralt marmorit, selle juurde käib ka marmorist Neitsi Maarja kuju maja fassaadil.

Birgit ise elab elukaaslasega 70ndatel ehitatud, kuid hiljuti renoveeritud 4-toalises korteris. Kodu teeb teistsuguseks just see, et Eesti kodude eeskujul vahetas elukaaslane kapitaalremondi käigus kivipõranda parkettpõranda vastu. Teine eriline aspekt on see, et kortermaja kõige äärmise maapealse korterina ümbritseb seda ka aed, mis on Maltal suur haruldus. Seega saavad noored suvel külalisi kenasti tagaaias võõrustada ega pea selleks oma toolide ja laudadega kuskile avalikku grillimiskohta minema.

Kui Maltale minek, siis saab majutuse kohta infot SIIT.