1. Kuidas tagantjärele kogu protsess tundub?

Töötan arhitektina ja seetõttu oli kogu protsess minu jaoks meeletult arendav. Need 6 nädalat olid väga intensiivsed ja kui ma oleks ette teadnud, kui palju aega projektile kulub, ei oleks ma julgenud seda põhitöö kõrvalt ette võtta. Huvi pärast lugesin projektile kulunud tunnid kokku ja neid tuli 6 nädalaga ligi 250. Projekti sai tehtud mõnuga. Näiteks Uuslinna pistikute kujundamisele kulus tervelt kaks päeva ja projekti lõpupoole muutus tavaliseks saata 30-40 meili päevas. See on täiesti erinev mu harjumuspärasest igapäevatööst ja alguses oli pisut keeruline orienteeruda tavapäratus olukorras.

Kuna minu eesmärgiks oli ennast arendada, mitte tõestada sisearhitektina, sain ma seda protsessi nautida täiesti pingevabalt. Kogu korteriprojekti tegemine oli äärmiselt ladus ja meeldiv. Seda tänu kogemustega projekti eestvedajatele Jane Jõeluhtile, Ingrid Pihelale ja Rano Normatovale ning arendajatele, kes ei sekkunud sisearhitekti loomingusse, samuti ehitajatele, kes suutsid veel messi avamisele eelnenud varahommikul nalja visata. Sisearhitektina saime vabalt teha kõike, mis pähe tuli. Ei tekkinud probleeme teemal, et midagi on liiga kallis, keeruline ehitada või ei ole võimalik saada. Mul on hea, et palju häid firmasid osales korteriprojektis ja kõik tegid oma tööd professionaalselt ja pühendumisega.

2. Kas messi eelõhtul oli teile ka mõni halb üllatus varuks seoses korterite valmimisega?

Messi eelõhtul Uuslinnaga probleeme ei tekkinud. Selleks ajaks oli enamik viimistlusmaterjale juba oma koha leidnud ja käis mööbli ning valgustite paigutamine. Küll ootas meid nii mõnigi üllatus kolmapäeva õhtul — mõned liistud olid valesse kohta läinud ja Uuslinna peenelt disainitud ripplae küljes ilutses korteriprojektis osaleja reklaam. Kuna ehitajad olid orienteeritud probleemide lahendamisele, siis said need väiksed apsud kiiresti likvideeritud. On ette teada, et nii kiiresti tehes ja nii meeletult paljude detailidega projektis läheb ikka midagi valesti, aga kokkuvõttes tuli tervik oodatust parem.

3. Mis on põnevamad leiud või võtted nendes korterites, mida soovitate teistelegi?

Uuslinna projekti jaoks sai disainitud vineersein-riiul ja kingariiul esikus, mida tänu suurele huvile messil plaanitakse tootma hakata. Kingariiulil on lisaks pikad kitsad kapid põrandaharjade ja suuskade jaoks, millele koha leidmisega linnakorterites tihti hätta jäädakse.

Uuslinna vannitoa seinal on kasutatud kangast. Soovin inimestel vannitoa kujundamisel kombineerida keraamiliste pindadega tapeeti, saunalakiga lakitud kangast, puitu või värvitud pinda. See teeb ruumi vastavalt vajadusele kas põnevamaks või rahulikumaks ja on tihti ka soodsam lahendus.

Olude sunnil — kuna ei õnnestunud projekti jaoks leida männilauda, tehti esikusse mdf-põrand, mis nägi üle ootuste hea välja. Kuivas ruumis värvitava pinnana võib seda täitsa kaaluda kui odavat alternatiivi puidule või vineerile.

Väga hea tagasiside said M-Creative läbipaistvad pistikud, mida saab kujundada omanäolisteks. Pistiku edasimüüja sõnul on neid pistikuid varem kasutatud ühekaupa nt lastetubades, aga mitte kogu korteri ulatuses.

Korteris oli kasutatud palju meie enda kunstnike maale ja tekstiilikunstnike tooteid. Ma arvan, et paljude jaoks võib olla üllatuv avastada, kui põnevaid asju meie kunstnikud teevad ja et need detailid annavad ruumile tegelikult palju juurde.

4. Milline oli tagasiside külastajatelt ja mis sai näidiskorterite sisust?

Külastajate tagasiside oli väga positiivne. Samuti on mitmed projektis osalejad öelnud, et said tänu korteriprojektile palju uusi kontakte ja kiidusõnu.

Korteriprojektis osalejad andsid oma asjad messi ajaks laenuks. Uuslinna korteri põrandad lähevad taaskasutusse ehk müüakse soodsalt edasi. Keraamilisi plaate ja tapeete ei ole kahjuks võimalik kätte saada. Sama lugu kipsseinte ja muu konstruktsiooniga.

5. Mis kogemuse projektis osalemine teile andis?

Lisaks sisearhitektuurse projekti tegemise kogemusele andis mulle palju kogemusi suhtlemine paljude uute inimestega. Kuna korteriprojekt on iseenesest üsna keeruline süsteem, oli alguses tunne, nagu oleksin saanud uue töökoha. Tegime projekti koos Anne Saarniiduga, kellega me oleme tegelikult sõbrad ja pole varem koos töötanud. Olen harjunud üksi asju tegema, nii et ka selles mõttes oli olukord tavapärasest teistsugune. Kõige olulisem tegelikult ongi, et projekti eestvedajad, ehitajad, salongide esindajad ja kõik teised inimesed, kellega suhtlesime, olid professionaalid, kõrge pingetaluvusega ja lahendustele orienteeritud. Ja tänu sellele saime meie pühenduda oma unistuste kodude loomisele olukorras, kus raha ei ole oluline ja sisearhitektile on jäetud vabad käed.

Vaata galeriid korterist allpool.

Ülle Maiste
Ülle töötab arhitektina 2005. aastal enda loodud arhitektuuribüroos AT HOME ja on spetsialiseerunud käsitööpalkmajadele.
Näidiskorteri projekt andis sisearhitektuuri eriala lõpetanud arhitektile hea võimaluse end õpitud valdkonnas proovile panna — teha praktiliselt kuu aja jooksul läbi sisearhitektuurne projekt ideest teostuseni.