Vana ja hüljatud materjali uus elu

Eesti on täis vana puitmaterjali, olgu selleks põrandalauad, palkseinad, aialipid või soliidses eas renoveeritavad majad. Tuleb need vaid üles leida ja uus elu sisse puhuda. Hea silm materjali kogumiseks on kahel noorel disaineril Tõnis Kalvel ja Ahti Grünbergil, kes tegutsevad Derelict Recycle Furniture`i nime taga. Kogutakse ikka selleks, et vanast uus teha.

Näiteks on vana põrandalaud väga hea materjal. Või on ühes toolis kasutatud materjali eri kohtadest-aegadest, peites endas mitu jutustust, mis on just omanikule tähtsad. Oluline on lugu, samuti traditsioonid. Alguse sai ettevõtmine aastal 2011 ühest mädanenud lauahunnikust, mis pani mõtted liikuma. Edasi tehti workshop Hiiumaal, millest kasvas lõpuks näitus.

Foto: Kalle Veesaar. Toolid Skyscrapers

Disainiteadlik ostja

Derelicti kliendiks on disaini- ja stiiliteadlik inimene. Suur roll on sisearhitektil, kes kliendile ideid välja pakub. Nii jõuabki toode õige inimese juurde. Derelicti toode on karakteriga, mis sobib nii klassikalisse kui ka modernsesse interjööri. Kindlasti on tegu arhitektoonilise, mitte kommertsliku objektiga, sest Derelicti toolid ja lauad vajavad pilgupüüdjatena ruumi enda ümber.

Oluline on ka mõelda suurelt, sest kohalik turg on väike. Kodumaal peab samuti kohal olema, aga seejuures aega andma ja endale kindlaks jääma, siis asi toimib.

Kaua tehtud kaunikene

Iga bränd peab kasvama. Öeldakse, et ühte head tooli tehakse kolm aastat. Selle sisse käib idee teostus ehk prototüübi valmistamine ja selle katsetamine. Mingil hetkel võib olla vajalik mõnda nurka muuta, sest see tuleb kasuks ergonoomikale. Disainer peaks prototüübi oma kätega valmis tegema, muidu ei teki õiget tunnetust ja asi ei toimi. Kokkuvõttes olgu disain pigem funktsioonist lähtuv, sest ilu on niigi meie ümber palju, leiab Tõnis.
Kui uurida esemete nimede kohta, siis on tootele nime valik Ahti sõnul lihtne — vaatad objektile otsa, tekib tunne ja ongi nimi olemas. Olgu need siin ka loetletud: Grab a Goat, Big Mama, Shut Up, Rabbit-Pit ja Skyscraper.

Kambas sünnib parem tulemus

Mitmekesi koos on parem tegutseda, sest üksi nokitsedes on tihti piiratud vaateväli — armud ühte objekti ära ega suuda näha selle kitsaskohti. Kui ettevõtmise juures on rohkem tegelasi, siis keegi ikka märkab. Samaväärne roll disainerite kõrval on Derelicti ärijuhil Ettie Mikital. Suurimaks saavutuseks peavad kolm noort Derelicti toodete kuulumist Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumi eesti disaini püsikollektsiooni. See on noorte arvates edasiviiv jõud ja sügav kummardus kodumaisele disainile. 

Oma eeskujuks nimetab Tõnis saksa tööstusdisainerit Dieter Ramsi ja Ahtile on sügava mulje jätnud ka EKA-s õppejõuna töötanud soome disainer ja sisearhitekt Simo Heikkilä. Au sees on vanakooli tegelased. Neilt on õppida.

Derelict Recycle’i uute toodetega saab tutvuda 26.-29. septembrini toimuval disainiööl, kusjuures Ahti ja Tõnise arvates peab lisaks uutele toodetele looma ka vanadele esemetele uusi dimensioone. See võib olla värvitriibu nüanss, mis on toodetel ühte või teist värvi ja justkui lõpetab mõtte. Või tasakaalustab vana puitu moderne ja peenejooneline metall. Need kaks materjali moodustavad vastandudes mõnusa terviku. Igal juhul on tasakaal tähtis, sest see kujundab isegi erinevate vanustega materjalist justkui ühtse ja uudse loo.

Kes nad on?

Tõnis Kalve (sünd. 1983) on Derelict ja MAAST mööblibrändide asutaja ja disainer. Vabakutselise sisearhitektina töötanud enam kui 6 aastat ning hetkel omandab Tallinna Tehnikaülikoolis Disaini ja tootearenduse erialal magistri kraadi.
Hiljutised tuntumad projektid on erilahendusmööbel BFM Balti Filmi ja Meediakoolile (koostöös VLS Sisearhitektuuriga), Tallinna Bussijaam (koostöös Karisma Arhitektid, Ahti Grünbergiga) ja Tartu Loodumaja (koostöös Karisma Arhitektidega).
Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuur ja mööblidisaini
erialal 2009 aastal ning omandanud puidutisleri ameti oskused eritellimusmööbli valmistajana.
Suvisel ajal leiab Tõnise tõenäoliselt kuskil purjelauaga lahe pealt.

Ahti Grünberg (sünd. 1974) on Derelict ja MAAST mööblibrändide disainer. Ahti on lõpetanud 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala ja omandanud magistrikraadi samal erialal 2012. aastal. Tegutsenud sisearhitektina mitmes büroos ja projektitiimides viimased 7 aastat ning olnud tunnistajaks mitmete huvitavate objektide valmimisel, nagu Tartu Ülikooli Narva kolledž (koostöös Kohvi sisearhitektuuribürooga), ADM Interactive kontor (koostöös HG Arhitektuuriga) ja Tallinna Bussijaam (koostöös Karisma Arhitektid, Tõnis Kalvega).
Kui aju puhkust vajab, siis võtab seljakoti selga ja läheb jalgsi kasvõi Riiga.

Ettie Mikita (sünd. 1981) on Derelict ja MAAST mööblibrändide töö koordineerija ja ekspordijuht. Õppinud erinevates välisülikoolides Itaalias, Prantsusmaal ja Belgias ning 10 aastat elanud Milaanos ja Antwerpenis. Viimased 3 aastat töötanud kahe Belgia eduka muusikaartisti mänedžeri ja produktsioonijuhina. 2009. aastal lõpetas EBS-i Rahvusvahelise Ärijuhtimise bakalaureusõppe, haris end aastatel 2003-2005 Università Commerciale Luigi Bocconis Kunsti, kultuuri ja kommunikatsiooni juhtimise vallas ning aastatel 2002-2003 Pariisis Ecole Supérieure du Commerce Extérieur’is turunduse vallas.
Vabal ajal naudib kuskil maailma nurgas erinevaid kontserte ning teeb kohalikega tuure kultuuri- ja vaatamisväärsustega tutvudes.