Eesti esimene passiivmaja

Passiivmaja rajamine on julge samm tulevikku. Veebruaris valminud maja ehitamise kogemusi jagab ajakirjas Meie Kodu Premia Foodsi nõukogu aseesimees Kuldar Leis.

„Meie majal ei ole ühtegi korstent,” tutvustab tänavu aprillis Rahvusvahelisel Passiivmajade Konverentsil Frankfurtis passiivmaja sertifikaadi saanud elamut selle peremees Kuldar Leis ja
lisab: „Tulevikule mõeldes oli eesmärgiks rajada passiivmaja ja kasutada selle ehitamiseks võimalikult palju eestimaist loodussõbralikku materjali!”

Tõuke passiivmaja ehitamiseks sai omanik 2010. aastal, mil ta osales OÜ Passivehouse korraldatud energiatõhusa ehituse seminaril Otepääl. Külalisesinejatena oli seal arhitektidest abielupaar Georg ja Martha Reinberg, kellel on enam kui kümneaastane passiivmajade projekteerimise kogemus.

Milline on õieti passiivmaja?
Kolmekorruseline modernne ühepereelamu Põlvas on projekteeritud täpselt ilmakaartesse, kõige suuremad aknad, mille kaudu päikesesoojus tube kütab, paiknevad lõunafassaadil. Ida suunas asuvad kõikide magamistubade väiksemad aknad, et hommikuvalgus ärataks magaja. Põhjas on aknaid vaid minimaalselt ja neid on vaja õhutamiseks.

Ajakirjast leiad veel:

* Kõneaine: energiamärgis — mis ja milleks

* 22 lk saunast 

* Niiske ruumi valgustus

* Võrdlus: 10 kerist ja 9 õhksoojuspumpa

* Paadisilla ehitamine

* 7 suvist säästunippi

Maja lamekatusele on paigutatud kolm rida päikesepaneele, mis toodavad vajalikku kütteenergiat ja elektrit ning sooja vett. Kui talvel ei ole päikeselisi päevi või ei ole neid piisavalt, köetakse maja maaküttega, kahe 80 meetri sügavuse puurkaevuga. Talvel ostetakse puudujäävat elektrienergiat Eesti Energialt, suvel hakatakse ülejäävat energiat samasse müüma.

Passiivmaja peab olema hästi soojustatud. Küttetorustikud on paigutatud peamiselt siseseintesse ja vaid mõnes ruumis põranda sisse, mistõttu läks vaja kaks korda vähem küttetorustikku kui põrandakütte puhul. Aknad on kolmekordse klaaspaketiga, aga raam on uudne, sest on klaasiga risti ja väljastpooltsoojustatud, mis tagab ka minimaalse soojakao. Igas toas on vähemalt üks aken avatav.

Kolmekorruselise eramu kõik lõuna- ja läänepoolsed aknad on varustatud elektrooniliselt juhitavate markiiside ja väliruloodega, et reguleerida akendest tulvavat päikesekiirgust ja vältida maja ülekuumenemist. Maja lõunapoolsele fassaadile on paigaldatud ka vertikaalsed päikesepaneelid, mis toodavad kütet ja sooja vett talvel, kui päike liigub madalamalt. Katusele paigaldatud päikesepaneelid on asetatud 38kraadise nurga alla, suunaga lõuna poole, ja need on ka oluliseks osaks maja välisdisainist.

Lõunakülje aknad püüavad kinni päikese ja nende vastas asuv, läbi kahe korruse avatud elutoa massiivne savisein salvestab päikesesoojuse endasse ning laseb selle öösel niiskusena välja. „Saviseinad tagavad hea sisekliima!” hindab peremees ja jätkab: „Passiivmaja on hästi
isoleeritud ning seal peab olema hea ja energiatõhus ventilatsioon.”
Maja välisseinad on kaetud fassaadiplaadiga ja viimistletud lubivärviga. 337 m2 suuruse maja karkass on valmistatud kolmekordsest ristkihtpuidust. Maja on soojustatud Antslas valmistatud loodusliku tselluvillaga Werro Wool (werrowool.eu). Maja ehitasid vastavalt projektile Tartu firmad Puhas Kodu OÜ (puhaskodu.ee) ja Egotar Grupp OÜ (egotar.ee), kelle mõlemaga oli tellijal hea koostöö. Ülitähtis oli projektijuhtimine OÜ Sense poolt.

Abiks Austria arhitektid
2010. aastal olid Eestis teadmised ja kogemused passiivmajade ehitamisest veel puudulikud. Austria arhitektid — õieti mehhiklanna Martha Reinberg ja tema austerlasest abikaasa Georg Reinberg — võtsid Põlvasse passiivmaja projekteerimist kui väljakutset.

Edasi loe ajakirjast Meie Kodu 3/2013. Osta Meie Kodu poest või telli www.telli24.ee