Moodnekodu.ee saunakonkursi võitjad: Meie kilesaun kannatab ka pakast

Moodnekodu.ee saunakonkursi võitjad Kätrin ja Martin Hanson olid sauna üle väga õnnelikud ning lahkesti olid nad nõus pikemalt oma sauna sünniloost rääkima. Kuna noored on suured saunatajad, siis jagavad nad ka nippe, kuidas head vihta teha.

Sauna ehitamise mõte tekkis Kätrinil ja Martinil otsesest vajadusest, sest talus puudus saunatamise võimalus ja mis maakodu see ilma saunata ikka on.

Kuna eesmärk oli minna taaskasutuse teed, siis vaadati oma segasummasuvilas ringi ja koguti vajalikud vahendid kokku: laka pealt koormakatet, üks lauavirn, sõbra kuuri alt sai välja kaevatud läbi roostetanud saunaahi, mille suuremad augud kaeti plekitükkidega.

Saun valmis sõprade abil kiiresti

Materjali järgi saigi tehtud plaan katsetada oma elu teise ehitisena — noorte esimene ehitusprojekt oli kuivkäimla vanemate kodus) — just kilesaun. Sai internetis surfatud ja teiste kilesaunadega tutvutud, sest jalgratast uuesti leiutada polnud ju mõtet. Kogutud kilesaunade pildid võeti sõpradega ette ühel novembriõhtul ja koos visandati konkreetsem plaan.

Järgmisel hommikul hakkasid Kätrin ja Martin koos sõpradega vihma ja tuult trotsides tugipostidele auke kaevama, vajalikus mõõdus laudu otsima ja põllult saunakive korjama ja neid samblast puhastama. Sõpradega ehitades lendas aeg meeletu kiirusega, kuid adrenaliin kerkivast saunast oli niivõrd suur, et töö ei peatunud ka öö saabudes. Nädalavahetuse lõpuks sai saun peaaegu valmis, seda aga ainult tänu sellele, et kümnepealise kambaga kogu aeg palehigis tööd tehti. Nädal hiljem sai saun kiletatud ja esimene leil oli võimas. Noored meenutavad esimest õhtut, kui neid valdas uskumatu tunne, et lava tõepoolest kandis, ahi töötas ja suits väljus korstna kaudu.

Eelmisel aastal sai saunatatud edukalt ka siis, kui õues oli 17 kraadi alla nulli. Külmal ajal tehakse sauna igal nädalavahetusel. Nüüd, suve poole on keris huugamas tihemini ja eelmisel suvel valmistatud vihad on kõik juba ammu ribadeks viheldud.

Nippe saunaviha valmistamiseks

Vihtade tegemine on Kätrinil ja Martinil igasuvine rituaal.Varem sai tehtud neid hoopiski sõpradele-tuttavatele, sest endal neil sauna polnud.

• Viht peab olema täpselt paraja suurusega, et see kuumas saunas liiga raske ei oleks ja ikka vihelda jaksaks.
• Oksi punti sidudes jälgida, et kõik kasevitsad ühtepidi saaks, sest siis jääb viht korrektsem ja mõne lehe ära tulemisest ei muutu viht kohe valusaks vitsapundiks.
• Vihad on hea kokku siduda ehituspoest saadavate kinnitusvitsadega, sest siis saab okste kuivamisel lihtsalt sidumiskohta vajadusel kohendada.
• Värsket vihta ei tohi “likku panna”, sest muidu muutuvad lehed kleepuvaks, seevastu kuivatatud viht peab ahju kütmise algusest saati jahedas vees ligunema.

Linnulaul ja pakase paukumine - sauna lisaväärtus

Kuna saun asub krundi tagaservas, siis ei ole seal elektrit ega vett ja nii leili- kui ka uhtumisvee peab tassima sauna juurde pangedega. Voolava vee puudumine nii plussiks kui kamiinuseks, sest suvel on mõnus tulla pärast leili välja ja ennast kopsikutäie külma kaevuveega üle kasta. Talvel peab leppima lumes karastamisega ja elumajani kõndimisega, et ennast pesta. Ühe eriti positiivse seigana võib kilesauna puhul välja tuua selle, et laval istudes saab suvel kuulata linnulaulu ja talvel pakase paukumist — kõik on ju sisse kuulda. Noored naeravad isekeskis, et ega saunal miinuseid küll ei ole, ehk ainult see, et kile kipub sädemete lendamisel ära sulama, kuid väikesed õhuaugud ei tee ju halba.

Sauna juurde käivad ka spaaprotseduurid

Kätrini sõnul on välisaun ka mõnus koht spaaprotseduurideks, mis nõuavad suuremat sorti mäkerdamist. Praegu on lemmikuks mee, soola, oliiviõli ja lavendliõite kooriv segu, mida kõik saunalised heal meelel peale määrivad. Koorija plussiks on, et suvel peletab lavendlilõhn ka sääski ja seda on lihtne valmistada.

Kätrini ja Martini sauna näed siin: