Kuidas elektrita hakkama saada? Millised ja kui suured varud peaksid igas kodus olema?

Elekter on meie igapäevaelu lahutamatu osa olnud juba pikka aega. Seega tuleb selle puudumine tänapäevases majapidamises üsna valusalt esile. Probleem ei ole ainult meelelahutus- ja mugavusseadmete kasutamises. Loovat lähenemist vajavad täiesti argised tegevused.

Desünkroniseerimine Vene võrgust on pannud paljud pered muretsema, et kas elektri kadumine mõneks tunniks või päevaks on reaalne stsenaarium või ülemõeldud hirm. Kuigi riskid elektri kadumiseks on minimaalsed, ei tee paha olla aastaringselt võimalikeks elektririketeks valmistunud. Elektriühenduse võivad ajutiselt rivist välja viia ka tormid või tehnilised rikked - seega võiksid vee- ja toiduvarud ning esmatarbevahendite olemasolu olla elementaarsed ja seda eriti maapiirkondades. Mis võiks igas peres alati igaks kümneks juhuks olemas olla?

Joogivesi

Puhta joogivee kättesaadavus on elektri puudumisel ilmselt kõige kriitilisem. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral.

• Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.

• Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).

• Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.

• Samuti ei tööta elektrikatkestuse korral kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised uputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.

Maapiirkondades on õnnelikud need, kelle krundil asub salvkaev - sellest saab vett hõlpsasti kätte ka ilma elektrita. Siiski tuleb siinkohal mainida, et hiljuti rajatud kaevudel puudub tihti vett üles tõstev vändaga mehhanism. Selle puudumisel tasub see esimesel võimalusel endale ehitada.

Keerulisem lugu on puurkaevudega, mis paraku on teatud piirkondades ka ainsaks variandiks vett saada. Sellisel juhul tuleb kindlasti mõelda, kuidas pumbale ise vajadusel elektrit toota. Paha ei ole ka see, kui igaks juhuks mõned kanistrid vett varuks on.

Toidu säilitamine ja valmistamine

Elektri kadumisel tekib paratamatult küsimus, mida teha kergesti rikneva toiduga, mis vajab säilimiseks külmkappi või sügavkülma. Talvel on selle olukord mõnevõrra lihtsam, kuna vähemalt eramajades on võimalik külmkapi sisu viia õue külma. Siiski on mõistlik leida alternatiivina sobilik suletav mahuti, et loomadel ja lindudel ei oleks võimalik toidule ligi pääseda. Suvel aga ei ole sellises olukorras paraku muud lahendust, kui kõik võimalikult kiiresti ära tarbida. Või külmkapile ise elektrit toota.

Kui majja on paigaldatud suur sügavkülmik, kus hoitakse olulist toidukogust kogu suve ja sügise vältel, võib mitmepäevane elektrikatkestus tekitada märkimisväärse kahju. Sügavkülmikute omanikel on soovitatav kaaluda generaatori või akulahenduste loomist. Isegi talvisel katkestusel on Eesti kliimas harva päevi, kus välisõhu temperatuur on samaväärne sügavkülmaga.

Lisaks sellele, et toitu on vaja säilitada sobival temperatuuril, tuleb läbi mõelda ka selle ilma elektrita valmistamine. Õnnelikud on need, kelle elamises on olemas töötav puu- või gaasipliit. Abiks võib olla ka väike kamin, millel on pliidiplaadi variant olemas. Neil, kel eelnimetatu puudub, tasub mõelda matkapriimuse ja gaasiballooni soetamisele. Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!

Generaatori abil on võimalik elektrit pliidi tarbeks ka koha peal toota, kuid sellisel juhul pead arvestama, et sinu tavaliselt tarvitusel olev seade ei pruugi olla omal käel stepslisse ühendatav ja vajad seega elektrikatketusteks eraldi mobiilset pliidiplaati.

Toasoe

Tiheasustusaladel, kus kortermajades kasutatakse elektril toimivaid küttelahendusi, ei pruugi elektrikatkestuse korral enda soojas hoidmiseks olla muud võimalust kui koguda kokku kõik villased riided ja soojad tekid. Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Keskkütte puhul, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.

Eramajade ja hajaasustuse elanikel on oluliselt rohkem võimalusi toasooja saamiseks. Minimaalse temperatuuri tagamiseks piisab juba sellest, kui elamisse on paigaldatud väike kamin, mis ei pea olema isegi soojust salvestav.

• Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.

• Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.

• Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.

• Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust. Avariitanklate info leiad siit.

Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Valgus

Valguse tagamine on ilma elektrita üks lihtsamaid ülesandeid. Siiski tasub see hoolikalt läbi mõelda. Väikese küünlavaru omamine on mõistlik, kuid tuleb arvestada, et nendega ei õnnestu liikuda õues ja lastel on nende kasutamine ilma pideva järelevalveta ohtlik.

Seega varusta oma majapidamine laetud akude, patareide ja taskulampidega. Taskulampe võiks iga pereliikme kohta olla vähemalt üks. Kui vajad suuremat valgust, siis sobivad hästi erinevad matkavalgustid või korralik õlilamp. Viimane sobib hästi ka õues kasutamiseks ja annab täidetult valgust küllaltki pikka aega.

Kuidas ise seadmetele elektrivarustus tagada?

Kui vajad hädajuhtumitel elektrit vaid väikeste akuseadmete, nagu näiteks telefon, tahvel- või sülearvuti, siis tõenäoliselt piisab akupanga soetamisest või autolaadijate hankimisest. Samas kui tahad töös hoida energianõudlikke seadmeid, nagu sügavkülm, veepump ja kütteseadmed, tasub igal juhul investeerida elektrigeneraatorisse. See võimaldab sul vajadusel olla täielikult sõltumatu elektrisüsteemist.

Side ja sularaha

Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.

• Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.

• Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.

• Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega. 

• Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR-i kanalites ning Vikerraadios.

• Selgita välja, kus asub sinu kodukandi kerksuskeskus, kust saad kriisiajal infot, nõu ja abi.

Allikad: hange.ee, rescue.ee