FOTOD JA VIDEOD | Tallinna lauluväljak sai uue ja kauni sisekujunduse, mille keskel tunnevad artistid end kui kodus
(6)
Tallinna lauluväljakut ootab 2025. aastal ees rekordiline ürituste hooaeg, sest nii palju rahvusvahelise tuntusega artiste pole varem ühe suve jooksul lauluväljakul publikut rõõmustanud. Kirsiks tordil on loomulikult juuli alguses toimuv XXVIII üldlaulupidu, mis ühendab kogu Eestimaa. Sellele võimsale aastale läheb Tallinna lauluväljak vastu värske kuuega ehk uuenduse on läbinud laulukaare kompleksi siseruumid, mida kasutatakse siseürituste korraldamiseks. Sisearhitekt Kaidi Org räägib tehtust lähemalt.
Lauluväljaku hoone sisekujunduse loomisel oli inspiratsiooniks 2022. aastal arhitektuuribüroo 3+1 ja Lootusprojekti ühistööna võidetud võidutöö „Kiigele“. Maastik hoone ümber mängib olulist rolli ka sisekujunduses ning koostöös 3+1 arhitektidega korraldati ajurünnak, et leida loomulik ja sujuv viis ühendamaks planeeritav loodusmaastik hoone interjööriga nii, et see kannaks ühtset kontseptsiooni.
Hoone on silmapaistev ja omab omapärast vormi nii väljast kui seest. Interjööri uuendamise lähtepunktiks oli rõhutada kõrgeid lagesid, pakkuda värskust ning tuua interjööri hubasust. 2008. aastal toimunud remondi käigus oli hoone lagi värvitud tumehalliks, mis varjas olulise ruumilise elemendi – laulukaare trepistiku. Uue kujunduse loomise käigus sai lauluväljakule sümboolse trepistiku element taas esile toodud.
Remondi peamine eesmärk oli pakkuda värskeid ja silmaga märgatavaid uuendusi, mis loovad ruumile uue hingamise. Oluline oli luua hubasust ning pakkuda hoonesse sisenedes emotsiooni lihtsate kujunduslike võtete näol. Näiteks on kaks peasissepääsu trepikoda saanud täiesti uue lahenduse. Kui remont piirdub vaid eelneva sisekujunduse kordamisega, jääb külastajalt puudu wow-efekt ja uus emotsioon, mida värske keskkond pakkuda võiks. Seetõttu tasub alati mõelda lahendustele, mis toovad esile uuenduslikkuse ja loovad külastajale meeldejääva kogemuse. Hoone siseruumides on see element nüüd taas kaunilt esindatud. „Hubasuse loomiseks rõhutasin olemasolevat inspireeritud loodusest. Eemaldasin tehislikud ja arhitektuurile võõrad vormid, püüdes säilitada neutraalsust ning avarust. Peamine eesmärk oli kasutada toone ja vorme, mida leiab loodusest: sooja puitu, erinevas toonis roheline ja sinine“ kirjeldab Kaidi kokkuvõtlikult uue sisekujunduse olemust.
Lauluväljaku hoone ehitamine ja värskendamine nõuab olulist planeerimist. Sisearhitekt meenutab, et koos projekteerimise ja ehitustöödega võttis projekti elluviimine aega poolteist aastat. Sisekujunduslik visioon loodi etapiviisiliselt, et pakkuda lauluväljakule paindlikkust remondi läbiviimisel vastavalt võimalustele ja ajakavale. Lauluväljakul, kus toimub rohkelt üritusi, on remonttööde planeerimine keeruline. Suured ruumid nõuavad põhjalikku ettevalmistust ja täpset koordineerimist, et minimeerida mõju nii külastajatele kui ka ürituste korraldajatele. Oluline oli leida tasakaal tööde ja ürituste vahel, et segamine oleks minimaalne ja tegevused saaksid sujuvalt jätkuda. Planeerimisel võeti arvesse ka võimalust pakkuda remondi ajal alternatiivseid ruume või lahendusi.“ Lauluväljaku siseruumide värskendused jõudsid lõpule 2024. aasta novembris ning on tänaseks pälvinud kiitust ja positiivset tagasisidet mitmetelt külastajatelt.
Kaidi Org on olnud Tallinna lauluväljaku ilme loomisega seotud läbi mitme projekti. Kaidi tunneb, et lauluväljak on teda suutnud inspireerida ka suurimate elu valikute juures: „Minu esimene mälestus Tallinna lauluväljakust pärineb aastast 2002, kui pisikese tüdrukuna osaledes laulu- ja tantsupeol avanes mulle võimalus näha vaadet laulukaare ülemistelt trepiastmetelt. See hetk on jäänud kõigist lapsepõlve mälestuskildudest kõige tugevamalt meelde ning just see ajendas mind pürgima arhitektuuri poole. Lauluväljak on minu jaoks koht, kus kohtuvad muusika ja inimesed, luues tõeliselt erilisi mälestusi. Seal kõlavad emotsioonid, sõprus ja ühtekuuluvustunne. Samuti on see paik, kus saab lihtsalt puhata – avarus, jalutuskäigud ja suurepärased vaated rohelusele ning merele pakuvad rahu. Tänasel päeval sisearhitektina vaatan Tallinna lauluväljaku hoonet suure austusega.“
„1960. aastal valminud Tallinna laululava ei ole mitte ainult silmapaistev hoone, vaid jääb meelde ka oma võime poolest tuua inimesi kokku ja luua tähenduslikke hetki.“ - Kaidi Org
Tallinna lauluväljak on tõesti paik, kus kohtuvad kultuur, loome ja inimesed. Läbi aastate on suureks osaks Tallinna lauluväljakust olnud just artistid ning lauluväljakut võib pidada artistide koduks ja kohtumispaigaks. Tuuli Rand on olnud seotud muusikaga kogu oma elu ning ka tema esimesed mälestused seoses lauluväljakuga ulatuvad lapsepõlve. Meenutame koos Tuuliga hetki Tallinna lauluväljakul.
Muusikapisik on võimalik kaasa saada kodust, kuid suunajaks ja inspiratsiooniallikaks võivad osutuda ka elus kogetud hetked või inimesed. Kenneth Rüütli on oluliselt panustanud Eesti muusikasse ning Tallinna lauluväljakul on selles ehk olnud ka oma osa. Vaatame tagasi koos Kenneth Rüütliga ning saame teada, mis rolli on lauluväljak mänginud tema muusikalise karjääri jooksul.
