Mida teha ehitus- ja remondijäätmetega? Kuhu panna eri liiki prügi

Ehitamise ja remondiga kaasnevad mitmesugused jäätmed, sageli suured ja rasked, mis võtavad ehitusplatsil või remondikohas palju ruumi ning millega ei oska esmapilgul midagi peale hakata. Rääkimata väiksemat sorti jäätmetest. Kuidas sortida ehitus- ja remondijäätmed, millise prügi hulka mis kuulub ja kuhu mis viia?

Igal asjal oma koht ja see koht ei ole metsa all:

Värvijäägid ja värvipurgid

Ära vala värvitoote jääke kanalisatsiooni, veekogusse või pinnasesse isegi mitte siis, kui toode on veepõhine. Värvis sisalduvad ained raskendavad näiteks veepuhastusprotsessi puhastusjaamades. Vedelad värvijäägid tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete konteinerisse.

Väikeste värvikoguste kuivatamiseks purgis eemalda kaas ja lase värvil kuivada. Täiesti kuivanud värvijäägid ja tühjad värvipurgid võib visata segapakendi konteinerisse. Pakendid peavad olema tühjad, kuivad ja ei tohi määrida teisi pakendeid.

Elektroonika jäätmejaama

Väga kurb on metsa all näha vanu külmkappe või pesumasinaid. Eriti olukorras, kus jäätmejaam võtab elektroonikat vastu tasuta ja prügimäele sõit pole suurem vaev kui metsapeatus. Vanad lambid, pliidid, puhurid, radiaatorid, pesumasinad, elektrividinad saab viia jäätmejaama ja seal tasuta ära anda. NB! külmikut saab tasuta ära anda vaid juhul, kui see on ühes tükis ja komplektne ehk sealt ei ole eemaldatud mingeid osasid. Ka vanametalli kokkuostupunktidesse (nt Kuusakoski) saab tasuta viia elektroonikat (välja arvatud külmikud ja kineskooptelekad).

Jäätmejaamades kogutakse kokku elektroonikajäätmed, millele järgneb seadmete sorteerimine, erinevate materjalide eraldamine ning ümbertöötlemine. Jäätmejaamades ja töödeldakse elektroonikajäätmed ohutul viisil nii keskkonnale kui ümbritsevatele inimestele ja loomadele.

Eterniit jäätmejaama

Vanad eterniitplaadid sisaldavad asbesti, mis on teatavasti ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Eterniit tuleb eraldi koguda, seda ei tohi visata teiste ehitusjäätmetega ühte konteinerisse ega olmeprügisse. Enne eterniidi viimist lähimasse jäätmejaama kontrolli, kas seda võetakse seal vastu, sest kõigil jäätmejaamadel pole eterniidi vastuvõtmise luba. Mõned omavalitsused korraldavad ka kord aastas eterniidi kogumisringe.

Vana mööbel uuskasutuskeskusesse

Kui vana mööbel on vähegi korralik, siis saab selle kas maha müüa või tellida uuskasutuskeskuse äravedu. Kui tegu on siiski oma elu ära elanud asjaga, siis vii see jäätmejaama.

Kile ja papp pakendikonteiner

Remondi käigus tekib palju kile- ja papp-pakendit. Vii need ümbrismaterjalid kindlasti pakendikonteinerisse, see on taaskasutamiseks suurepärane materjal.

Tapeet olmeprügisse

Tapeet meenutab oma olemuselt paberit, kuid seda on valmistamise käigus niipalju töödeldud, et see ei sobi paberina taaskasutamiseks. Seetõttu pane tapeet olmeprügisse.

Puit

Puitjäätmed võid viia jäätmejaama ning mitmed jäätmejaamad võtavad puitmaterjali vastu tasuta. Kindlasti tasub ka uurida, kas sinu kodukohas ei juhtu olemat mõnd puidu ringmajandusega tegelevat ettevõtet, kes tasuta lammutuspuitu vastu võtab.

Suuremate asjade jaoks konteiner

Kõige odavam viis on oma ehitusjäätmed ise sortida ja jäätmejaama viia. Kuid selle puuduseks on, et sul peab kodus olema sortimiseks ruumi, ka aega sellega eraldi tegelda. Üldjuhul on jäätmejaamades puidu, metalli, betooni, kile jms eelsorteeritud asjade üleandmine tasuta ja mahult on sedasorti jäätmeid enamasti kõige rohkem.

Kui ei taha ise sortida, siis ajalist kokkuhoidu ja mugavust pakuvad suured kotid või konteiner, olenevalt remondi ulatusest, saab tellida omale vastava. Koti puuduseks on see, et paljude remondijäätmete jaoks jääb see väikseks. Kott küll kannatab palju, aga tuleb ikkagi silmas pidada, et sinna ei pandaks klaasi, puruks läinud vannitaoplaate või muid selliseid teravaid asju, mis võivad koti puruks lõigata. Peale selle on osades piirkondades suure koti teenuse pakkumine piiratud. Siis saab valida eri suurusega konteinerite vahel.

Konteinerisse on lihtne asju sisse loopida, see mahutab palju ja kui konteiner saab täis, viiakse see ära kas samal või järgmisel päeval juba. Ent konteineri puhul on samuti tarvis üht-teist silmas pidada. Konteinerisse sobivad kivid, betoon, kips, metall, töödeldud ja töötlemata puitmaterjal.

Konteinerisse ei sobi eterniit, vedelad jäätmed, biojäätmed, autorehvid, madratsid. Kui ehituse käigus tekib väiksemas koguses värvipurke, siis ka need võib sinna panna. Kui kivi või betooni tekib palju, siis tuleb silmas pidada, et konteineritel on massipiirang, see oleneb konteineri suurusest. Tavaliselt tekib ehituse, koristamise ja kolimise käigus ka paberit ja kilet — need pane läbikumavatesse (mitte mustadesse) kilekottidesse, nii läheb see materjal taaskasutusse.

Põhiline on ikka see, et ehitamist või remonti plaanides mõeldaks ette, milliseid jäätmeid võib tekkida ning käituda vastavalt. Igal juhul ei ole kuidagi vastutustundlik tegu koguda oma prügi kokku ja visata see metsa alla.