TASUB TEADA | Mida tohib libeduse tõrjeks maha puistada ja mida kindlasti kasutada ei tohi?

Sulailmad on kaasa toonud libeduse ning kinnistuomanikel on kohustus hoida kõnniteed puhtad ja liikujale turvalised. Millega libedust tõrjuda ning milliseid vahendeid kasutada ei tohi?

Esimene väga hea nipp on regulaarne lumekoristus ning seejärel sissesõidu- ja kõnnitee puhastamine lumeharjaga. See aitab vähendada kinnitallatud lume hulka, mis on üks libeduse tekitajatest. Kui lumi aga ära sulab ja seejärel uuesti külmub, ei aita enam lumelabidas ega -hari.

Kõige levinum ja traditsioonilisem viis libedustõrjeks on raputada soovitud kohtadesse teepinda karedamaks muutvat materjali või sulatada sinna tekkinud jää.

Millist libedusetõrjujat eelistada?

Sool on ammusest ajast teada-tuntud libedustõrje vahend, mida kasutatakse teeolude parandamiseks ka maanteedel. Sool sulatab lund ja jääd. Olete kindlasti märganud, et meri jäätub tunduvalt aeglasemalt kui näiteks järv. Põhjus peitub soolas — mida rohkem soola, seda aeglasemalt vesi jäätub. Teele puistatud sool sulab ja muudab teepinnal oleva lume/jää soolalahuseks. Mida rohkem soola puistatakse, seda külmema ilmaga saab jääd sulatada. Ettevaatlik tasub olla unikivide ja muude nõrgemate pindadega, mida sool kahjustada võib. Samuti võib sool liig teha ümbritsevale taimestikule. Kuigi sool on efektiivne vahend, kipub see rikkuma jalanõusid ja teeb häda lemmikloomade käppadele. Seega tasuks võimalusel soola asemel kasutada mõnda leebemat vahendit - näiteks graniitkillustikku.

Liiv on teine väga tõhus libeduse tõrjuja. Seda kasutatakse palju, kuna liiv on odavam kui sool. Liiva puistamine aitab tekitada mehaanilist libedustõrjet. Kui liivaterad jäävad jalanõu ja jää vahele, tekib raskendatud hõõrdumine ning tee ei tundu enam libe. Liivaga ei saa jääd sulatada, kuid libeda vastu aitab ta väga hästi.

Miinuspoolena on kevadel lume sulades liivatatud teed liivatolmused ja vajavad lisapuhastust. Liivakogusega ei tasu ka üle pingutada, sest tahes-tahtmata jäävad liivaterad ka jalanõude külge ning nende igakordsel tuppa tassimisel teeme endale koristustööd juurde.

Kauplustest leiab ka mitmesuguseid jääsulatajaid, mille põhikomponendiks on kaltsiumkloriid. Selle ülesanne on sulatada jääd ja lund. Kokkupuutel jääga toimub sulataja ja jää vahel eksotermiline reaktsioon, mis tähendab, et jääsulataja eraldab soojust. Lisaks treppidelt ja kõnniteedelt saab lumesulatajaga puhtaks ka vihmaveerennid, mida muu vahendiga on üpriski keerukas juba jäätunud lumest puhastada. Jääsulataja ja soola kasutamisel tuleb meeles pidada, et need on tulemuslikud vaid õhukese jääkihi korral. Kui jää paksus on 5 cm või rohkem, lahjeneb puistatud materjal sedavõrd palju, et ei sulata jääd teepinnani. Sel juhul tasub abiks võtta väikseteraline killustik.

Tuha kasutamine võiks jääda minevikku ning selle kasutamine libedusetõrjeks on mitmetes omavalitsustes lausa keelatud. Lisaks on tuhk libeduse tõrjeks ebatõhus ning kahjustab jalanõusid.

Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt tuleb libeduse tõrjeks kasutada ainult puistegraanuleid, mille läbimõõt on 2-6 mm. Keelatud on lume- ja libedustõrjeks kasutada kõnni- või pargiteel tuhka, liiva ja kloriide. Kui avalikel teedel kehtivad piirangud, siis oma aias võib kasutada ka teisi libedusetõrjevahendeid.

Lund koristades tasub teada, et keelatud on ladustada lund sõiduteele ning kuhjata lähemale kui ühe meetri kaugusele trammirööpast. Ehitise katuselt maha langenud või koristustööde käigus maha aetud lund ei ole lubatud jätta kõnniteele ja sõiduteele. Ka ei ole lubatud paigutada lund ühissõidukite peatusesse kogu tema pikkuses ning ühissõidukite peatusesse viivatele kõnniteedele.

Kõnnitee heakorratööd peavad olema hommikuks kell 7 tehtud. Halva ilma korral tuleb neid vajadusel teha ka päeva jooksul. Linn jagab korteriühistutele ja eramajade omanikele tasuta graniitkillustikku, selle kohta saab infot linnaosavalitsustest.

Allikad: Aiatehnikaeksperdid, Rudus, Tallinna heakorra eeskiri / Tallinn.ee