RENOVEERIMISVEAD | Akende vale paigaldus võib rikkuda uutesse akendesse tehtud investeeringu
(14)
Suvel sai maja endale uued aknad ja kõik tundus ilus ja värske, kuid sügistuulte ja talvekülmade saabumisega hakkas külm tuul endiselt akna ja seina vahelt tuppa tungima? Ka küttearved on endiselt oodatust suuremad? Mitmed majaomanikud seisavad paraku silmitsi sarnase probleemiga, kus akende vahetus on toonud oodatud säästu asemel hoopis pettumuse.
Akende vahetamisel tagavad soojapidavuse ja kauakestvuse hoolikas planeerimine, korrektne paigaldus, tihendamine ja teipimine.
Teadus-arendusprojekt LIFE IP BuildESTi raames valminud „Akende paigaldus, tihendamine ja teipimine“ veakaart näitab, et üks levinumaid ehitusvigu, mida kodumaja renoveerimisel tehakse, on seotud just akende ebakorrektse paigalduse ja tihendamisega, mis nullib sageli ka kõige kvaliteetsemate uute akende eelised. Artikkel heidab valgust olulisele teemale, pakkudes praktilisi nõuandeid, kuidas tagada akende paigaldamisel parim tulemus ja vältida kulukaid vigu.
Tehnikaülikooli eksperdi ja BuildESTi veakaartide töörühma liikme, ehitusinseneri Martin Talviku sõnul on akende ja välisseinte liitekohad ühed peamistest hoone külmasildadest ja sageli ka ühed olulisemad õhulekete piirkonnad. „Kui varem paigaldati aknad kandekonstruktsiooniga samale joonele, siis tänapäeval peaksid aknad asuma kindlasti soojustuse kihis. Ainult nii saab vähendada akna perimeetri külmasillast tingitud soojuskadusid ning aknapõskede hallitamise riski“ toob insener peamise esile.
Eramajade puhul on levinud see, et omanikud küsivad hinnapakkumist nii akende tootmisele kui paigaldusele, kuid otsustavad lõpuks siiski paigaldustööd ise ära teha. Nii võib sellest küll saada esialgu märkimisväärse rahalise võidu, kuid valedest töövõtetest ja kehvast tihendamisest tingitud probleemid võivad hiljem valusalt kätte maksta. Lisaks ei kehti ise paigaldamise korral uute akende paigaldusele ka tootja garantii.
Aknad tasub paigaldada soojustuse kihti
„Enne kui akent paigaldama ja tihendama hakata, on omanikul vaja nii endale kui akna paigaldajatele selgeks teha, millisesse seina kihti uued aknad pannakse, kuidas aknad soojustuse kihti tuuakse ning kes teeb selleks vajalikud ettevalmistustööd“ toob insener välja ettevalmistustööde olulisuse.
„Aknad on soojustuse kihti võimalik tuua puitraamide või jäigast soojustusmaterjalist raamide abil või kasutades spetsiaalseid madala soojusjuhtivusega kinnitusklambreid“ selgitab Talvik. Puidust paigaldusraam sobib üldjuhul tagant tuulduvate fassaadikatte materjalide korral nagu puitlaudis. „Kui aken paigaldatakse kiviseinale, mis kaetakse soojusisolatsiooni liitsüsteemiga (fassaadikrohv otse soojustusel), tuleks valida puidule alternatiiv, kuna puidust paigaldusraami deformatsioonid võivad viia sadevee lekkimiseni krohvi taha akende liitekohtades“ ütleb Talvik.
Eraldi paigaldusraamide ehitamisel tuleb jälgida et raami sisemõõdud oleksid ca 30…40mm võrra suuremad tellitud akna välismõõtudest. Niimoodi tagatakse akna perimeetris 15…20mm laiune paigaldusvahe. „Sageli on vana maja puhul keeruline enne vanade viimistlusmaterjalide eemaldamist ette teada, kui suur on täpselt ehituslik ava ning kui suure saab teha soojustuse kihti jääva paigaldusraami. Sel juhul on variant ka akna tootjaga kokku leppida nii, et nad broneerivad varakult akende tootmise teatud nädalasse ning kui vana fassaad on eemaldatud ja akna paigaldusraamid ehitatud, täpsustab omanik akende lõplikud mõõdud kokkulepitud kuupäevaks vahetult enne tootmist“ annab insener head nõu.
Paigaldusvahe tihendamine
Akna külmasilla vähendamisel on oluline osa ka paigaldusvahe tihendamisel. „Ajalooliselt on aknaid tihendatud taku, linakiudude ja muude orgaaniliste tihendusmaterjalidega. Neid materjale võib ka tänapäeval julgesti kasutada ning muinsuskaitsealuste hoonete puhul on see sageli ka nõutav, kuid üldiselt on tänapäeval rohkem levinud montaaživahu kasutamine“ selgitab Talvik, kuid toonitab, et vahtu on vaja kindlasti kaitsta UV-kiirguse ja niiskuse eest. „Lisaks tuleb mõelda sellele, et vaht võib vananedes akna või paigaldusraami küljest lahti tulla ning muutuda õhku lekkivaks, mistõttu on vajalik vahu ümbrus teipida seestpoolt õhu- ja aurutõkketeibiga ning väljastpoolt tuuletõkke teibiga“ täpsustab ekspert. Ajaloolised orgaanilised tihendusmaterjalid on samuti õhku läbilaskvad.
Tihendamise puhul on oluline see et paigaldusvahe peab olema kogu ulatuses vahuga täidetud. „Reeglina tuleb vahutamist teostada vähemalt kaks ringi, üks seest ning teine väljast. Kui näiteks teise korruse akende paigaldamise ajal ei ole võimalik väljastpoolt ligi saada, tuleb täiendav tihendamine teostada esimesel võimalusel pärast fassaadi tellingute paigaldamist“ täpsustab Talvik.
Teipimine
Teipimise puhul on peamine see, et akna aurutõkketeip peab ulatuma aurutõkkekile või aurutõkkepaberini või muu aurutõkkena funktsioneeriva kihini (näiteks betoonini). Tuuletõkketeip peab liituma tuuletõkkekanga või tuuletõkkeplaadi pealmise õhutiheda pinnaga. Kuid peamine on siiski aru saada, et teipimine on vajalik. „Paraku on täna veel mitmeid aknatootjaid, kes mitteteadlikule eratellijale hinnapakkumise faasis automaatselt teipimist ei paku. Sel juhul tuleks omanikul seda juurde küsida“ selgitab insener.
Krohvitud fassaadide korral on tuuletõkketeibi asemel lubatud ka ainult akna liiteprofiil ja õhutihe fassaadikrohv. Tasub kasutada nn 3D aknaliiteprofiile, mis lubavad teatud määral akende liikumist fassaadikrohvi suhtes kõigis kolmes suunas. Ääretult oluline on aknaliite profiilide liimimise eel aknad hoolikalt puhastada. „Sellega on paraku probleeme ka professionaalsel ehitusturul“ nendib Talvik.
„Korrektselt paigaldatud ja teibitud akendega maja, mis ka mujalt on õhutihe, vajab ka piisavat ventilatsiooni“ juhib insener tähelepanu maja sisekliimale küsimustele ning suunab omanikke kogu maja renoveerimise lahendust eelnevalt kindlasti põhjalikult läbi mõtlema. „Vanade majade puhul oli tubade õhuvahetus ette nähtud akende ebatiheduste kaudu. Kui panna majale ette uued õhutihedad aknad ja tihenda ka akende ümbrus korrektselt ära, siis tuleb meeles pidada, et õhk ei saa enam endisel viisil vahetuda ning kõige mõistlikum on paigaldada renoveerimise käigus ka soojustagastusega ventilatsioon. Sedasi on õhutihedate välispiiretega hoonel korraga tagatud nii hea energiatõhusus kui sisekliima, st puhas ja värske õhk“ selgitab Talvik.
Tüüpilised vead, mis tehakse akende vahetamisel
Põhiline mure on poolikuks jäänud akende paigaldus - uus aken on küll ette pandud ja paigaldusvahed tihendatud, kuid välisviimistlus jääb tegemata. Tavaliselt ei paku akna paigaldajad aknapalede viimistlemist ei seest ega väljast. „Kui seestpoolt hakkavad viimistlemata pinnad varem või hiljem häirima ning innustavad neid korda tegema, siis väliste piirdeliistude paigaldamine lükatakse sageli edasi,“ nendib insener. Tegelikult ei ole aknapalede välisviimistlus pikalt edasilükatav töö. „Akna tihendamiseks kasutatud vaht hakkab UV-kiirguse toimel lagunema ning kaldvihm satub vahu ja akna ning vahu ja puitkonstruktsiooni vahele. Akna väline tuuletõkke teipimine pakub samuti vaid ajutist kaitset“ täpsustab Talvik. „Pikaajaline UV kiirgus, lindude nokkimine jms lagundavad ka kõige kvaliteetsemaid teipe. Kui pärast uue akna ette panemist jäävad paigaldamata piirdeliistud, siis jääb tihendusmaterjal ilmastiku meelevalda ning akna kõrvalt tuleb ikkagi tuul tuppa“ selgitab insener.
Eriti suur probleem on siis, kui jäetakse paigaldamata ka aknaplekk. Sel juhul nõrgub kogu aknale sadanud vihmavesi alla fassaadilaudise taha ja tekitab niiskuskahjustusi.
Kui hoonet ei renoveerita tervikuna ja aken paigaldatakse kandekonstruktsiooni sisse, ei ole akende teipimisega võimalik saavutada soovitud efekti. „Näiteks palksein ise ei ole õhutihe, mistõttu ei ole mõtet paigaldada tuuletõkketeipi väljast palgi pinnale“ sõnab Talvik ja lisab, et kui siseruumis puudub aurutihe kiht, ei ole mõtet paigaldada ka aurutõkketeipi. „Välisvoodri pind ei ole kunagi õhutihe, kuna voodrilaua taga on tuulutusvahe. Seetõttu pole mõtet voodrilaua pinnale paigaldada ka tuuletõkketeipi vaid see peab ikkagi liituma tuuletõkkega“ toob insener olulise esile.
Veast põhjustatud probleemid
„Jättes uuele aknale paigaldamata piirdeliistud ning aknapleki, võivad saada ulatuslikke niiskuskahjustusi nii aken ise, fassaadimaterjalid kui ka puidust kandekonstruktsioonid“ selgitab Talvik. „Kui aknad küll tihendatakse, kuid jäetakse paigaldamata teibid, hakkab akna paigaldusvahe läbi puhuma ning akna paledesse võib tekkida kondensaat ja hallitus.“
Kasutades akende teipimiseks valesid teipe, võib suure sisemise niiskuskoormuse korral tekkida olukord, kus sissepoole paigaldatud tuuletõkketeibist siseneb veeaur akna paigaldusvahesse ning kui väljapoole on paigaldatud aurutõkketeip, tekib kondensaat välimise teibi sisepinnale ja tekitab puitakna või paigalduskonstruktsiooni niiskuskahjustusi.
Õige lahendus
Akende paigalduse puhul pea silmas:
aknad tuleb tuua soojustuse kihti, kandekonstruktsioonist väljapoole;
akende paigaldusraamid peavad olema akendest natuke suuremad, et jääks ruumi korrektseks tihendamiseks;
akendele tuleb paigaldada sissepoole õhu-ja aurutõkketeip ning väljapoole tuuletõkketeip, kõige mõistlikum on teibid eelpaigaldada enne akna ette tõstmist;
tihendada tuleb kogu akna paksuse ulatuses;
teibid tuleb liita välisseina õhu- ja aurutõkke ning tuuletõkkekihtidega;
aknapaled tuleb väljastpoolt viimistleda esimesel võimalusel.
Detailsemaid näiteid akende paigalduse ja tihendamise osas vaata juba veakaardist.
