RENOVEERIMISVEAD | Välisfassaadi soojustamine – kuidas vältida levinud vigu ja tagada lahenduse pikaealisus?
(3)
Kas sinu puitmaja on soe ja mõnus või pigem hõre ja külm? Paljud majaomanikud teevad kodumaja fassaadi soojustamisel vigu, mis maksavad hiljem kallilt kätte. Millised on levinumad vead ja kuidas neid vältida?
Iga koduomanik soovib, et tema kodu oleks soe, hubane, selle uuendustesse tehtud investeering tasuks end ära ning tehtud tööd kestaksid kaua. Hoone renoveerimisel on välisfassaadi soojustamine üks paremaid viise kodumaja kaasajastamiseks. See mitte ainult ei vähenda küttekulusid, vaid parandab ka hoone sisekliimat ja pikendab maja eluiga. Tehnikaülikooli eksperdi ja BuildESTi veakaartide töörühma ühe liikme Üllar Alevi sõnul tehakse kahjuks puitmajade soojustamisel vigu, mis võivad hiljem kaasa tuua tõsiseid probleeme, nagu niiskuskahjustused, suuremad küttekulud, hallitus ja isegi konstruktsioonide nõrgenemine.
Teadus-arendusprojekt LIFE IP BuildESTi raames on valminud „Puitelamu fassaadide lisasoojustamise veakaart“, mis paljastab levinumad vead. Kaardi lõpus antakse praktilisi ning usaldusväärseid nõuandeid, kuidas tagada oma investeeringu pikaealisus ja vältida ebameeldivaid üllatusi.
Alevi sõnul on puitmajade soojustamisel peamisteks vigadeks pooleli jäänud tööd, valede materjalide kasutamine, ebakvaliteetne paigaldus, akende-uste vale paigutus ja viimistlus, puudulikult lahendatud liitekohad ja tihendamised ning juurpõhjusena kindlasti ka lahenduste terviklikult läbi mõtlemata jätmine enne töödega alustamist. „Vead on tuvastatavad kas ehituse ajal või pärast konstruktsiooni avamist, sest ega uue laudise tagant need vead ju välja ei paistagi! Nii võib viga tulla välja alles aastate pärast kui on põhjust seinad lahti võtta ja selgub, et oskamatu renoveerimisega, valede materjalide või töövõtetega on majale hoopis karuteene tehtud ning konstruktsioon on kas osaliselt või täielikult hävinud“ võtab Alev peamised murekohad kokku.
Miks soojustamine on vajalik, aga samas ka riskantne?
Puidust elamu konstruktsioonid võivad olla väga erinevad. Traditsiooniliselt on puitelamu kas palgist või sõrestikust (puitkarkass). „Puit on looduslik ja „elav“ materjal, mis tähendab, et konstruktsiooni niiskustaseme muutus võib kaasa tuua terve rea probleeme“ selgitab Alev. Põhilised vead puitmaja soojustamisel tekivad kõige sagedamini tööde pooleli jäämisest või jupiti tegemisest kui erinevate renoveerimise etappide vahele jääb liiga pikk aeg, samuti piiratud teadmistest ehitusfüüsikast ja toimivatest renoveerimise lahendustest.
„Puitseinte lisasoojustamise kavandamisel tuleb peale soojapidavuse parandamise hinnata lahenduse mõju seina niiskusrežiimile. Seinte soojustamine aitab kodumaja energiatõhusamaks muuta ja tulevikus küttekuludelt kokku hoida, kuid oluline on meeles pidada, et puitmajale lisakihte peale pannes tuleb osata vältida kõrget niiskustaset puitmaterjali pinnal, kuna pikka aega 80% ületav suhtelise niiskuse tase põhjustab puidu biokahjustusi (hallitus, mädanik, putukkahjustused)“ täpsustab Alev.
Poolik rehkendus
Üks levinumaid probleeme vanade majade uuendamisel on pooleli jäänud renoveerimistööd. Kui soojustus (nt mineraalvill) või tuuletõke jääb pikaks ajaks ilmastiku kätte kaitseta, imab see niiskust ja kaotab oma soojusisolatsiooni omadused. Üllar Alev juhib etapiviisilisel renoveerimisel tähelepanu sellele, et märg vill tuleb sel juhul enne tööde jätkamist kindlasti välja vahetada, see aga toob kaasa lisakulusid. „Sageli jäetakse siiski vettinud või niiske soojustus või tuuletõkkeplaat seina ja jätkatakse sealt, kus pooleli jäi, sest kes tahab topelt maksta kui vill või plaat juba seinas on! Aga see võib kurjalt kätte maksta ja tuua kaasa selle, et uue laudise taga hakkab hallitama nii soojustusmaterjal kui selle taga olev konstruktsioon!“ täpsustab insener.
Lisaks võivad linnud kahjustada katmata materjale, eriti puitkiudplaate, nokkides neisse auke. Kui soojustus on küll kaetud tuuletõkkega, kuid välisvooder on paigaldamata, võivad esineda tuuletõkke deformatsioonid ja kahjustused, eriti tugevate tuulte ja sademete korral. „Enne kui uut laudist varasemalt seina pandud soojustuse või tuuletõkkeplaadi peale panema hakata, tuleb kindlasti nende kvaliteeti ja kaasnevaid riske õigesti hinnata, vajadusel pidada nõu ka eksperdiga“ paneb Alev kõigile koduomanikele südamele.
Eesti kliimas tuleb välisseinu soojustada üldjuhul väljast poolt. Puitseinu on võimalik ka vähesel määral seest soojustada, kuid see vajab veelgi põhjalikumat läbimõtlemist, et lahendus ja valitud materjalid toimiks, sest riske on veelgi rohkem kui väljast soojustamisel. Siin soovitab ekspert kindlasti pigem „9 korda mõõta ja 1 kord lõigata“, st lahendus kindlasti eelnevalt läbi projekteerida, kaasates lahenduse väljatöötamisse kindlasti ka inseneri.
Seinad soojaks ja aknad ettepoole!
Teine tüüpiline viga, mis renoveerimisel tehakse, puudutab akende vahetust. „Lisasoojustamisel tuleb aknad tõsta samuti ettepoole, soojustusega samasse tasapinda, sest ainult nii saab vähendada akna perimeetri külmasillast tingitud täiendavat soojuskadu ning vältida aknapõskede hallitamist“ selgitab Alev. „Tihti juhtub, et kõigepealt pannakse vanale majale uued aknad ette ja seina väljast soojustamiseni jõutakse alles aastate pärast. Nii kiputakse maja soojustamisel jätma aknad senisele kohale, fassaadi suhtes nn „auku“ ning see ei ole pelgalt iluküsimus, nagu sageli arvatakse, vaid tehniline viga!“ selgitab Alev.
„Kui jätta aknad väljapoole tõstmata, tekivad akna perimeetrisse märkimisväärsed külmasillad, mis suurendavad soojuskadu ning toovad kaasa madala sisepinna temperatuuri ja seega suurema kondensaadi ja hallituse ohu. Ja tõsi ta on, et välja tõstmata aknad mõjutavad negatiivselt ka hoone arhitektuurset välimust“ lisab ta.
Mõtle järgmised sammud ette!
Elamu väljast soojustamisi tehakse päris sageli samm-sammult. Nii võib juhtuda, et kui seina lisasoojustamiseni jõutakse, on majal vahetatud juba katus, kuid katusevahetuse käigus ei ole pikendatud räästast, sest ei ole mõeldud sellele, et järgmises etapis, kui tahetakse seina lisasoojustada, muutub sein 20-30 cm paksemaks. „Soojustus ei pruugi nüüd enam räästa alla ära mahtuda või kui ka mahub, siis ei ole räästas enam piisava pikkusega, et pakkuda seinale piisavalt kaitset ilmastiku (nii vihma kui päikese) eest. Siis ei pruugi soe „kasukas“ majale enam selga mahtuda ning piirduma peab pelgalt „pintsakuga““ toob ekspert riskikohad välja.
Samm-sammulisest renoveerimisest loe põhjalikumalt BuildESTi veakaartide juures, sellest mis tööd, millist luba või teatist ning kooskõlastust vaja, uuri lähemalt ehitusgiidist.
Kas moodsad vahud sobivad puitmaja lisasoojustamiseks?
Puitmajade puhul on oluline kasutada soojustusmaterjale, mis lasevad veeauru läbi. „Ei tohi kasutada veeaurutihedaid materjale, nagu suletud pooridega PUR-vaht või vahtplast (EPS), kuna need on veeauru-tihedad ning loovad soodsad tingimused niiskuse akumuleerumiseks puidu pinnal ja suurendavad riske nii hallituse kui mädaniku tekkeks“ selgitab Alev ning lisab, et avatud pooridega PUR-vahtude soojuserijuhtivus on küll mineraalvilladega võrreldav, kuid praktika on näidanud, et kogu karkassi vahet ei täideta vahuga ühtlaselt, vaid välispind on ebatasane ja karkassi vahe võib jääda kuni 5 cm sügavuselt täitmata. See tähendab, et vahuga teostatud soojustuskiht on keskmiselt õhem kui sama puitkarkassi vahet ühtlaselt täitev villakiht. Lisaks on vajalik avatud pooridega vahu katmine tuuletõkkega, seega kaob ka üks tehnoloogiline eelis võrreldes villamaterjalidega.
„Vahuga soojustamine on ehitusplatsil märksa keerulisem töö kui villaga soojustamine. Oluline on järgida kahe komponendi kokkusegamisel õhutemperatuuri ja niiskust, komponentide osakaalusid igal ajahetkel jms. Ka pritsima peab õigesti, kattes esmalt puitkarkassi pinnad ja seejärel ülejäänud karkassi vahe“ selgitab Alev. Nende ja paljude teiste nüansside vastu eksides ei saavuta soojustusmaterjal soovitud omadusi ja nende vigade parandamine on tunduvalt keerulisem kui plaatvillaga soojustamisel tehtud vigade korrigeerimine.
„Seetõttu on vahuga soojustamine märgatavalt riskantsem, mistõttu on oluline teha vahu paigaldajale põhjalik taustakontroll“ soovitab insener ja lisab, et kuna villaga täidetakse kogu karkassi vahe täpselt, võib puitseinaga sobivam villaga soojustamine anda ka parema soojapidavuse. Samuti tuleb arvestada keskkonnaaspekti: soojustatud tarindi lammutamisel või ümberehitamisel saab villa lihtsalt eemaldada ja puhast puitu saab uuesti kasutada või energia tootmiseks põletada, aga vahuga saastunud puitu põletada ei tohi, seega tekib tunduvalt rohkem jäätmeid.
Tehtud tööde kvaliteedi hindamine
Aga kuidas siis ikkagi hinnata, kas tehtud töö on kvaliteetne või mitte? Ega tellija ei valva ju ehitaja igat sammu ning kuidas hinnata maja uuendamiseks ette võetud töid ka siis kui ostad kas täielikult või etapiviisiliselt renoveeritud elamu? Ekspert soovitab pärast ehitustööde lõppu hinnata lisasoojustustööde kvaliteeti uurides näiteks, mis paistab sokli veelaua alt või vaadates seina ja sokli ülemineku teostuse kvaliteeti. „Hooletute tööde korral saab sellest piirkonnast sageli käega soojustusvilla katsuda, mis tähendab ka tuule liikumist samadest aukudest“ annab Üllar Alev väärt nõu.
Alloleval fotol on tuuletõkkeplaadi alumise serva ja vundamendi nurga vaheline liitekoht tihendamata. Ka montaaživahuga tihendamine pole selles kohas hea lahendus, kuna vaht muutub UV-kiirguse mõjul (ei pea saama otsest päikest) paari aastaga käsnataoliseks pudedaks massiks, mis ei pea enam hästi tuult, kuid imab hästi niiskust. Seega võib niiskus hakata niiskest vundamendist läbi vahu kõrgemale liikuma ja soojustuskihi materjale kahjustama.
Järgneval fotol on ebaühtlase vundamendi nurk jäetud korrektselt lahendamata - ei ole tagatud soojustuse alumise serva tuuletihedus ja tekkinud tühimikku on püütud osaliselt täita montaaživahuga. Sokli ja fassaadi soojustuse liitekohta on alati lihtsam lahendada olukorras, kus koos fassaadidega soojustatakse ka sokkel.
Vead on nüüd teada, aga kuidas tagada hea tulemus?
„Puitelamute fassaadide lisasoojustuse“ veakaardi viimane kolmandik on pühendatud sellele, milline on hea tava kohane lahendus. Detailsemalt uuri järgi juba veakaardist, aga lühidalt kokkuvõttes on võtmesõnad järgmised:
Põhjalik kavandamine: plaan peab olema läbimõeldud ja arvestada tuleb nii konkreetse maja eripärade kui juba tehtud ning tulevikus tehtavate renoveerimistöödega
Õiged materjalid: kasutada tuleb puiduga sobivaid materjale, eelistatult samast tooteseeriast vastavalt paigaldusjuhisele
Tööde etappide kaupa teostamine: tööde õige järjekord on etapiti tegemisel eriti oluline ja vajab täpset läbimõtlemist, et kodumaja uuendamisel oleks võimalik vältida renoveerimislukke ning seni tehtu lammutamist või ümbertegemist
Aknad fassaadiga samasse tasapinda: nii väldid külmasildu ja hallituse tekkimise riski
Korralik paigaldus: töö tuleb teha hoolikalt ja järgida projekti ja paigaldusjuhiseid. Oluline on soojustus, pehme vill, katta tuuletõkkega ning see omakorda laudisega, et kaitsta materjale ilmastiku eest
Liitekohtade ja servade hoolikas tihendamine: kasutada tuleb sobivaid alusmaterjaliga ühilduvaid tihendusmaterjale
Puitmaja soojustamine on oluline investeering, mis tagab majas ühtlase sisetemperatuuri, energiasäästu ja mugavuse. Kuid nagu iga ehitustöö puhul, on oluline vältida levinud vigu. Planeerige hoolikalt, valige õiged materjalid ja ärge jätke töid vales kohas pooleli! Nii saate kindlad olla, et teie kodu on soe ja püsib kaua.
