FOTOD | Moodne eramu, mis on inspiratsiooni saanud arhailisest taluarhitektuurist
„Aasta puitehitis 2024“ võistlusel osalenud eramu suurte ja keerukate avalike puidust majade kõrval kahjuks püünele ei pääsenud, kuid kogus märkimisväärsel hulgal poolehoidjaid Moodne Kodu portaalis läbi viidud publikuhääletusel.
Arhitekt Tanel Treppi (Stuudio Why Not OÜ) projekteeritud hoone asub looduskaunis kohas ümbritsetud kadakatest ja mändidest. Põhja poole jääb meri, lõuna poole metsatukake ja ida poole juba väljakujunenud kaunis kompleks pisematest ehitistest. Olemasolevast keskkonnast ja tellija selgest visioonist tulenevalt leidis elamu endale loomuliku asukoha, mis aitas mõtestada erinevaid ruume ümber maja. Lõuna poole sai luua päikseküllase ala elutoa ja metsatuka vahele, kust idasse hargnevad erinevate funktsioonidega väiksemad koosveetmise võimalused. Lääne poole jääb külalisi tervitav puitskulptuuridega iluaed. Põhja poole privaatsem terrass raamatute lugemiseks.
„Hoone arhitektuur sündis arhitekti, tellija ja projektijuhi tihedas koostöös, kus töötati läbi erinevaid plaanilisi ja mahulisi lahendusi. Tellija oskas hinnata materjale, siseruumi ning arhitektuurseid lahendusi, mis aitasid luua erilise ruumielamuse. Tellija suutis ohjeldada kõige hoogsamaid ideid ning andis arhitektile piisavalt palju vabadust, et katsetada ja destilleerida olulisim,“ selgitab Trepp.
Lihtne arhitektuur, kõnekad detailid
Elamu arhitektuur on lihtne ja lakooniline. Eripära tuleneb nutikatest ja algupärandis peituvatest detailidest. Välisseinad ja räästad on viimistletud raudsulfaadiga töödeldud lehisega, mis on liigendatud mustaks võõbatud puitprussidega. Viilkatuste otsad on ehitud samuti mustas toonis viimistletud puidust ribidega, mis toimivad nii passiivse varjestusena, aga ka peamiste kujunduslike elementidena. Otsaviilude motiiv levib edasi ka puidust terrassile ja siseruumidesse. Laiad räästad, mille idee peitub taluarhitektuuri algupärandis, kaitsevad välisviimistlust elementide eest, aitavad taltsutada päikesekiiri ning loovad ruumi maja ümber, mida täiendavalt kasutada.
L-kujulise elamu peamine maht asetub põhja-lõuna suunaliselt, millest väiksem autode varjualuse maht jääb läände. Toad paiknevad ümber keskteljel paikneva liigendatud koridori nii, et igas punktis säilib kontakt välise loodusega.
Kõrge ja avatud elutuba-köök jääb lõunasse ning seda kroonib suur klaasfassaad, mis muudab ruumi valgusküllaseks ning hajutab piiri sise- ja välisruumi vahel. Põhja poole jäävad magamistoad, millest suurim on korruse ühte otsa jääv vanemate magamistuba. Sealt leiab ka garderoobi ja töötoa ning privaatse terrassi, kust avanevad maalilised vaated kadakametsale ning kus saab ennast kosutada merelt tuleva tuuleiiliga.
Keerulised valikud
„Žürii oli aasta puitehitise võistlusel valiku tegemisel pidevalt tõeliselt kimbatuses: kuidas valida väikese ja suure, privaatse ja avaliku vahel, võrrelda justkui võrreldamatuid. Puidust ehitamine on üha trendikam ning hea meel on tõdeda, et aina enam ehitatakse eramute ja suvilate kõrval suuri, keerukaid,kõrgendatud nõudmistega avalikke hooneid. Paratamatult jäävad siis võistlustel kahjuks teenimatult tähelepanuta väikesed eramud ja suvilad,“ võttis olukorra kokku võistluse korraldaja Anni Martin.
„Puit on selle maja juures olnud kesksel kohal. Seda on kasutatud nii kandva elemendina kui ka kujundavana. Kasutatud on lehise puitu, sest sellel on omadus ajas muutuda ning seeläbi pakkuda tellijale läbi aastate erinevaid elamusi,“ selgitas hoone arhitekt Tanel Trepp.
Puitu on kasutatud ka ruumikujunduslikes võtetes, näiteks elutoa lage kannavad liimpuittalad, maja on viimistletud lehise laudisega ning skulpturaalsena mõjub otsaviil, mis on ühtlasi nii funktsionaalne kui esteetiline. Ribistiku motiiviga puitterrass jätkub ka siseruumides.
„Ellumäe eramu on ideaalne torm teadlikust tellijast, nõudlikust projektijuhist, kogenud ehitajatest, nutikatest inseneridest, tundlikest sisearhitektidest ja sinisilmsest arhitektist. Ilma üheta ei oleks teist,“ võtab maja arhitekt loominguliselt loomeprotsessi kokku.
Ellumäe elamu kooskond:
Arhitekt: Tanel Trepp / Stuudio Why Not OÜ
Sisearhitektid: Rene Safin, Liina Kink / Gruuv Arhitektid OÜ
Insenerid: OÜ Kuressaare Ehitus
Ehitaja: Trajali OÜ, OÜ Muhu Vesi, OÜ Valjala Sepikoda
Projektijuht: Indrek Võeras
