Kuidas kasta jõulutähte ja mida teha, kui taim hakkab oma veetlust kaotama?
Jõulutäht on taim, mis on kuuse kõrval saanud juba teiseks „kohustuslikuks“ jõulusümboliks. Pole vist palju kodusid, kus detsembrikuus jõulutähte ei leia. Vähesed aga teavad, et jõulutähte tuleks kasta hoopis altpoolt. Siit leiad jõulutähe kastmise põhitõed ja mõned soovitused, kui jõulutäht peaks hakkama närbumise märke näitama.
Kastmisel on soovitav kasutada pehmet leiget (käesooja) vett, aga väga hästi sobib selleks ka lumesulamisvesi ja vihmavesi.
Substraat võiks kastmiskordade vahel taheneda, kuid mitte päris läbi kuivada.
Taime tuleks kasta altpoolt, sest see hoiab ära varremädaniku riski. Alusele või ümbrispotti seisma jääv vesi tuleks valada umbes 15-30min pärast ära.
Kastmisel ära taime lehti märjaks tee.
Väga kuiva toaõhu korral on kasulik kasutada niiskuskandikut (kividega täidetud alusele panna vesi ja selle peale asetada pott alustaldriku või ümbrispotiga).
Taime väetamiseks on hea kasutada spetsiaalset jõulutähtede kastmisväetist.
Soovitusi probleemide esinemisel
Taime lehtede kiire kolletumise ja varisemise põhjuseks on tavaliselt tuuletõmbus, järsk keskkonnavahetus, temperatuuri suured kõikumised ja vale kastmisrežiim.
Kui taim on ülekastetud (vettimiseni) tuleks teda mõnda aega mitte kasta ja lasta mullal kuivada. Uuesti alustada kastmisega alles siis, kui muld on peaaegu kuiv.
Taime õitsemine lõpeb tavaliselt jaanuaris-veebruaris, kui erksad kõrglehed pudenevad ja muutuvad roheliseks.
Kevade poole langetab taim lehti ja võib päris raagu jääda – sellisel juhul tuleks vähendada kastmist.
Lisavalguse tagamisel (ca 12 tundi valgusperioodi) jääb enamus lehti taime külge. Järgneb umbes 2-3 nädalane puhkeperiood, misjärel taim alustab taas kasvamist.
Allikas: Gardest.ee
