RENOVEERIMISVEAD | Kuidas renoveerida kortermaja, et see ei näeks välja nagu inetu lapitekk

Igas Eestimaa asulas võib suure tõenäosusega kohata mõnd kummaliselt renoveeritud maja, kus üks omanik on värvinud oma osa ühte ja teine teist värvi või mille ette on pandud üksteisest häirivalt eristuvad ja maja arhitektuuriga sobimatud aknad. Tallinna Tehnikaülikooli eksperdi Üllar Alevi sõnul on vanad kortermajad algselt ehitatud ühtse arhitektuurse välisilmega ja ühiselt toimiva tervikuna. Kui selliseid kodusid korterite kaupa ja läbimõtlematult korrastada, siis näevad need hooned peale uuenduskuuri kehvemad välja kui enne ning lahendused ei pruugi ka tehniliselt ja pikaajaliselt toimida.

Üllar Alev analüüsis teadus-arendusprojekti LIFE IP BuildESTi projekti raames üle 1000 elamu 22 Eesti linna või asula vanema hoonestusega tänavalõikudel ja hindas seni teostatud renoveerimistöid. Uuritud majade keskmine vanus küündis ligi 100 aastale, umbes kolmandik olid väiksemad korterelamud ja ülejäänud eramud. Muuhulgas analüüsis ekspert samm-sammult läbi viidud renoveerimise kvaliteeti ja hindas sellest tingitud probleeme.

Alev töötab juba kuus aastat ka Muinsuskaitseameti nõuniku-insenerina ja puutub oma töös kokku elamutega, mille osad omanikud on valmis panustama vaid oma korteri välispiirete (välisseinad, aknad, välisuksed, katus, sokkel) uuendamisse ning keeldunud kaasa löömast kortermaja kui terviku uuendamises. „Tavaline on, et vanemate kortermajade puhul on esimese korruse korteri omanik teinud korda vaid enda korteri välisseinad ja aknad, kuid keeldunud maksmast katuse remondi eest, kuna tema arvates on see teise korruse korteriomaniku mure“ selgitab Alev. Ka BuildESTi uuringu raames üle vaadatud hoonete hulgas oli kümneid selliseid elamuid, kus oli näha, et töid pole omanikud teinud ühiselt.

Pilkupüüdev mitte sõna parimas tähenduses

Nii võibki juhtuda, et korteriomanike isetegevuse tulemusena renoveeritud maja näeb välja nagu lapitekk – lahendused ei moodusta tervikut, tulemus on kaootiline, tehniliselt küsitava tulemusega ning riivab silma. „Arukas on silmas pidada, et katus mõjutab kõiki omanikke, kuna läbi katuse lekkinud vesi läbib kõik korterid kuni keldrini. Katuse all oleva korteri omanik võib lõpuks koostöö puudumise ja katusevahetuse suure maksumuse tõttu korteri lihtsalt hüljata (välja kolida) või püüda seda maha müüa, kuid ega see ei vähenda lekkinud katusest tekkinud konstruktiivseid probleeme 1. korruse korteriomanikele“ selgitab ekspert.

Kahjuks takistavad korterelamu korrastamist sageli egoistlikud omanikud, kes pole aru saanud, et nad ei ela eramajas, kus vastutus lõpeb oma kodu välispiiriga, vaid korterelamus, kus vajalik on omanikevaheline koostöö.

Selliste omanike arvates on nende korter sektor elamust, mida nemad peaksid korras hoidma. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse mõte on, et eriomand on siseviimistlus koos sisustusega ning kogu kandev osa korterelamust ja välispiire koos korterelamu ühiste tehnosüsteemidega on kõigi korteriomanike kaasomand (kandvad siseseinad, välisseinad, katus, sokkel, ühine vee- ja kanalisatsioonitorustikust, tsentraalne ventilatsioonisüsteem, kaugküttesüsteemi osad, elektrisüsteemide ühiselt kasutatav osa jne).

„Kui korteriomanik oma eriomandist kaugemale ei näe ja koostööd teha ei taha, siis takistab selline mõtteviis hoone tervikliku renoveerimise otsuste tegemist“ toob Alev välja peamise renoveerimise takistuse väiksemate ja vanemate korterelamute puhul.

Kortermaja on üks tervik

On siis korterelamu kuhjatud eramute summa? Vanad kortermajad on algselt ehitatud ühtse arhitektuurse välisilmega ja ühiselt toimiva tervikuna. Kui selliseid kodusid korterite kaupa ja läbimõtlematult korrastada, siis näevad need hooned peale uuenduskuuri kehvemad välja kui enne ning lahendused ei pruugi ka tehniliselt ja pikaajaliselt toimida. „Jah, enne kapitaalremonti oli iga hoone räämas välimusega, kuid tervikliku üldmuljega. Kui omanikud ei oska koostööd teha ja talitavad kortermaja renoveerimisel eramaja haldamise praktika järgi, näib kortermaja kaasajastamise järgselt välja nagu üksteise otsa kuhjatud eramud. Korter võib küll olla nüüd soojem ja mõnusam, kuid probleemide lahendamise asemel on neid juurde tekitatud, sealhulgas võimalike renoveerimislukkude näol. Vaevalt, et omanikud sellisel juhul isegi lõpp-, õigemini küll vahetulemuse, üle uhked saavad olla“ toob ekspert välja valusa tõe.

Mõistlike ja terviklikult läbi mõeldud renoveerimislahendustega on peaaegu iga maja puhul võimalik jõuda olulise küttekulude kokkuhoiuni. Jupikaupa uuendades võib juhtuda, et valitud lahendus ei paku optimaalset küttesäästu, ei ole piisavalt pika elueaga ning varasemaid töid tuleb järgmises etapis ümber ehitada või sootuks lammutada. Kui aga aeg ja raha on kord juba ära kulutatud on vähetõenäoline, et lähemate aastate jooksul leidub täiendavat ressurssi ebaefektiivse lahenduse parandamiseks. Sellist olukorda nimetaksegi „renoveerimislukuks“.

Millest maja renoveerimisel alustada?

Hoone renoveerimiseks tuleb koostada ehitusprojekt ja ehitusteatis. Mõlemat vajab enamik soojustustöid ja muid ehitustöid, mis muudavad piirdekonstruktsioonide omadusi, aga näiteks ka küttesüsteemide asendamist (nt õhk-soojuspump ahjukütte asemele või sellele lisaks).

Projekti koostamisel tuleb lahendus kooskõlastada korteriühistu liikmetega ning eelistatud on alati terviklik renoveerimine korteriühistu eestvedamisel. „Selline lähenemine eeldab muidugi omanike koostööd ja ühist panustamist tööde finantseerimisse kas remondifondi maksete tõstmisega või muul viisil. Praktikas õnnestuvad sellised terviktööd vanemates kortermajades alles siis, kui senised passiivsete omanikega korterid on leidnud uue omaniku, kes on võimeline panustama ja soovib elada mugavas ning küttekulude mõttes säästlikus eluruumis“ täpsustab Alev.

Osalist renoveerimist võib lugeda sel juhul ajutiseks lahenduseks, sest tööd tulevad hiljem, tervikrenoveerimise käigus, niikuinii ringi teha (sageli juba uue omaniku poolt).

Kahjuks raisatakse nii raha ja ressursse mitu korda ning oluliselt rohkem, kui kohe tervikuna töid tehes.

Mõistlik on renoveerida terviklikult ja korteriomanike ühisel osalusel. Nii saab vältida nii ümbertegemisest tingitud materjali raiskamist kui lisakulutusi, säästes nii keskkonda kui omanike rahakotti. Selliselt talitades saab tõsta ühiselt oma kinnisvara väärtust ja vältida paljusid ehitusvigu, mis on tingitud läbimõtlematult ja erinevate osaliste poolt teostatud töödest.

• Samm-sammulise renoveerimise probleemidest, teistest tüüpilistest ehitusvigadest ja nende vältimisest uuri täpsemalt LIFE IP BuildESTi projekti „Tehniliste lahenduste“ veebilehelt, kust leiab 15 tüüpilisemat eramu renoveerimise veakaarti (ämbriga pildi juurest): Tehnilised lahendused | Kliimaministeerium. Nendest ja renoveerimise teabekaartidest sünnib uuel aastal renoveerimisgiidi struktuur ja sisu. Renoveerimisgiidi kooskonnas on TalTechi ja vabaõhumuuseumi teadurid ning kliimaministeeriumi töötajad.