Vale kütmine toob kaasa tulekahjude arvu kasvu. Kuidas kütta ahju ohutult?

Ülekütmise tagajärjel tekkivate tulekahjude arv kasvab külmal perioodil hüppeliselt. Krõbedamate külmade saabudes saavad majapidamises olevad ahjud, kaminad ja pliidid pahatihti liiga suure kütmiskoormuse osaliseks. Et vältida ohtu inimeludele ja hoida ka küttekoldeid kaua tervetena, tuleb kütta mõistusega. Tuletame meelde, mida kütmisel meeles pidada.

Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. Seda tihti kahjuks ei teata. Köetakse ahjutäis ära, kuid ahi on ikka jahe. Pannakse siis juurde teine ja kolmaski ahjutäis. Selle tagajärjel kuumeneb ahi üle, soojuspaisumisel võivad tekkida ahjuseina praod, aga süttida võib ka ka tahm. Reeglina on selleks ajaks juba sügav öö käes ja kõik magavad.

Mida kütmisel meeles pidada?

• Külmade ilmadega küta üks ahjutäis üks-kaks korda päevas.

• Ära sulge siibrit liiga vara.

• Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.

• Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.

• Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.

• Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.

• Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem.

• Alusta kütmist väikeste küttekogustega. Niikaua, kuni ahi soojeneb, sobib kasutada elektrilisi lisaküttekehasid. Eriti ettevaatlik tuleks olla neil, kel on vanad ahjud, pühkimata korstnad või soojemasse kliimasse mõeldud kaminad.