TASUB TEADA | Kui paks lumekiht muutub katusele ohtlikuks?

Talv on sel aastal näidanud lahket palet ning kõikjal on maas korralik lumevaip, mis paljudele rõõmu pakub. Paraku kaasnevad aga lumega ka mõned murekohad — näiteks võib katusele kogunenud suur kogus lund põhjustada omajagu pahandust nii lameda kui ka viilkatusega maja puhul. Kuidas katusele kogunevast lumest vabaneda?

Viilkatusega maja puhul ohustab raskeks muutunud sulalumi eelkõige kõike ümbritsevat — mööduvaid inimesi, maja kõrvale pargitud autosid ja seina äärde jäetud esemeid. Kui katuselt kukkunud lumi millegi ära lõhub, vastutab maja omanik; kui tegu on kortermajaga, siis ühistu. Kehvemal juhul tuleb ühistu niigi napist eelarvest maksta kinni lume tõttu mahakandmisele minev auto. Raske lumi tuleb katuselt alla tavaliselt esimese sula või vihmaga ootamatu laviinina.

Lameda katusega maja puhul lumi reeglina ümbritsevat ei ohusta, küll aga on oht maja katusekonstruktsioonidele. Halvemal juhul võib katus paksu sulalume raskusest sisse kukkuda ja sellega kaasnev kahju on alati suur. Ka võib katusele jäänud lumi tasapisi sulades liikuda katuse alla ja põhjustada erinevaid veekahjustusi, mis võivad väljenduda nii uputuses, millegi läbimädanemises kui hallituses. Majaomanikel tasub teada sedagi, et katusele kogunenud lume raskusest tekkinud kahjud ei ole reeglina kindlustusega kaetud.

Millist lund peaks eemaldama?

Iga väiksemat mahasadanud lumekirmet pole vaja katusele eemaldama minna. Paraku ei saa anda konkreetset soovitust lumekihi lubatud paksuse kohta sentimeetrites, sest lumi võib olla väga erineva kaaluga. Kui väljas on käredalt külm ja sajab kerget lund, võib katusele kogunev lumekogus olla ka üle poole meetri ilma, et see mingit kahju põhjustaks.

Kui aga miinus hakkab lähenema plussile, muutub lumi üha tihedamaks, raskemaks ja märjemaks ning sellisel kihil ei tohiks lasta koguda paksust üle 20-25 sentimeetri. Kui lumi tuleb maha suure tuisuga, tekivad katusele vaalud ning hukatuslikuks võib osutuda vaid üks kõrgem kuhi.

Võimalusel võiks sekkuda juba faasis, kus lumi on pehme ja kerge, sest hiljem sulaga märja lume kättesaamine on füüsiliselt palju raskem töö. Katuste seisukohast on kõige riskantsemaks ajaks talve lõpp, mil veel ühelt poolt jagub lund ja tuisku, kuid teisalt on päike iga päev pikemalt lund sulatamas ja raskemaks muutmas.

Millega lund eemaldada?

Rääkides sellest, millega lund katuselt kätte saab, tuleb rääkida ka sellest, millega seda kindlasti teha ei tohi. Soola ja enamikke sulatavaid kemikaale ei ole hea katusel kasutada, sest vastasel juhul tuleb tõenäoliselt hakata varsti katust vahetama. Sool ja osad kemikaalid lõhuvad katuse-, fassaadi- ja õuesillutise materjale (mõelgem kasvõi kevadistele auklikele linnatänavatele), seega esmapilgul lihtsana näiv lahendus ei sobi.

Viilkatusega on oluline kontrollitult lumi katuselt alla saada. Ilma turvavarustuseta katusele ronida ei tohi, pigem võiks kasutada teleskoopvarrega labidat või roopi, millega lume allasadamine esile kutsuda. Eelnevalt tuleb muidugi hoolitseda selle eest, et maja ümber ei mängi lapsi ega ole pargitud autosid ning vajadusel paigutada ümber maja piirdelint. Kui lume eemaldamise vajadus tekib viilkatusega kõrge korterelamu puhul, tuleb kohale kutsuda õppinud spetsiaalset turvavarustust kasutavad spetsialistid; mitte proovida oma jõududega kõrgel viilkatusel lumega toime tulla.

Kui tegu on lamekatusega või väikese kaldega katusega, võib minna ise katusele labidaga lund alla viskama. Enamasti kannavad lamekatuse materjalid inimest hästi, aga loomulikult tasub olla ettevaatlik, eriti kui konstruktsioonide tugevuses ei olda kindel või kui katusel on aknaid.

Katuselt lumelükkamine pole võrreldav sama tegevusega maapinnal. Eesmärgiks ei tohi olla katuse perfektne puhtus, vaid katuse säilimine tervena. Puhastada tuleb väga ettevaatlikult, sest tööriistadega hooletult ümber käies võib katust tahtmatult lõhkuda. Katuse tervise huvides võiks sinna jääda ka pärast puhastamist 5-10-sentimeetrine lumekiht.

Suuri lumepuhureid ei tohi katusele vedada ja põhjus pole niivõrd raskuses kui selles, et paljud neist kahjustavad pinda. Küll võib proovida näiteks kerget ja õhukest lumekihti eemaldada lehepuhuriga. See on hea nipp ka kasvuhoone katuselt lume kättesaamiseks.

Katusel võib kasutada pika varrega lumelükkajat, aga lume allaviskamiseks võiks vihmaveeräästa säästmise huvides kasutada korralikku labidat. Kui jõudu jagub, siis võiks olla labidas võimalikult suur ja kõrgete servadega. Labidate varre materjalina on kõige vastupidavam komposiit, aga hästi peavad vastu ka alumiinium ja puit. Lumelabida kõrval võib kasutada katuse puhastamisel ka harja, ent kindlasti mitte jäälõhkumise kangi või muid sarnaseid tööriistu, mis katuse kergelt lõhuvad.

Allikas: Hansapost / moodnekodu.ee arhiiv