Müüt või tõde - kas küünalde põletamine saastab õhku ja kujutab tervisele ohtu?

Aeg-ajalt ilmub meediasse infot, nagu küünalde põlemisel eralduvad peenosakesed oleks justkui risk tervisele. Küünlad, nii lõhnastatud kui ka lõhnata, põlevad lahtise leegiga ja võivad seetõttu eraldada nii aineid, mis tavaliselt tekivad kõigis põlemisprotsessides (nt formaldehüüd, peenosakesed, tahm või NOx) kui ka lenduvaid koostisosi (näiteks lõhnaained). Kas nende ainete osakaal on aga piisavalt suur, et endast terviseriski kujutada?

Kasutades esmaklassilist vaha (põlemine, lõhn, värv, lisandid) koos sobiva kuju ja koostisega tahtidega, saab potentsiaalselt kahjulike ainete hulka põlemisel vähendada miinimumini.

Lõhnaküünalde põletamisel eraldub lisaks ka lõhnaaineid. Lõhnaained on lenduvad orgaanilised ühendid, tänu millele me erinevaid aroome tunneme. Lõhnaküünlad võivad tundlikel inimestel allergiaid tekitada. Seetõttu on ka küünalde etikettidel välja toodud teadaolevad allergeenid, kui nende tase tootes on tavapärasest tasemest kõrgem. Valdav enamus kasutajaid saab selliseid küünlaid ilma probleemideta nautida. Need vähesed, kes on aga teatud koostisosade suhtes tundlikud, on sellest tavaliselt teadlikud ning nii nagu toidu või kosmeetika puhul leiavad vajaliku teabe allergeenide osas etiketilt. Mittesobivuse korral jäetakse toode ostmata. Umbes 95% inimestel ei tekita küünaldes kasutatavad lõhnaained allergilist reaktsiooni.

Teaduslikud uuringud: lõhnata küünlad

• Bayreuthi Keskkonnauuringute Instituut Ökometric GmbH (Saksamaa, 2007): Enimkasutatud vahatüüpidest (parafiin, steariin, palm, soja, mesilasvaha) koosnevate lõhnata küünalde teaduslik võrdlus. Õhusaastet testiti enam kui 300 erineva kemikaali osas. Kaks peamist järeldust olid järgmised: Põlemisel tekkivate tüüpiliste saasteainete (nt tolueen, benseen, aldehüüdid, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH-id) koostis ja kogus on erinevate vahatüüpide puhul sarnane.Heitkoguste ja realistliku küünlakasutuse põhjal arvutatud kokkupuutetasemed olid siseõhu rangeimast juhis- ja piirväärtustest tunduvalt madalamad.

• Pagelsi jt artikkel(1) Lundi ülikooli (Rootsi) uuringus uuriti pidevalt põlevatest küünaldest, tahmuvatest küünaldest ja pärast kustutamist eralduvate osakeste suurust, arvu ja koostist. Leiti, et ühtlase leegiga põlevad küünlad eraldavad suhteliselt palju ülipeeneid osakesi. Erinevalt muudest tüüpilistest allikatest pärit osakestest, nagu näiteks rehvide hõõrdumine või tolm, koosnevad need osakesed enamasti tahi töötlemiseks kasutatavatest anorgaanilistest sooladest, st keha saab neid sissehingamisel lihtsalt lahustada ja väljutada.

• Taani Keskkonnakaitseagentuur (2018): Taani EPA tellitud ja Taani Tehnoloogiainstituudi (DTI) tehtud põhjalik uuring kinnitas Pagelsi jt järeldusi Taanis kõige sagedamini kasutatavate ilma lõhnata küünlatüüpide kohta ja tegi mõned lisajäreldused: Küünlad eraldavad põlemise ajal tõepoolest suhteliselt palju peenosakesi. Kuid seni, kuni küünlad on tootjate juhiste kohaselt tuuletõmbuse eest kaitstud, koosnevad peaaegu kõik küünalde põlemisel eraldunud osakesed küünlatahtide töötlemiseks kasutatavatest sooladest. Need soolad lahustuvad vees kergesti, st nad ei ole püsivad ja võivad organismist kergesti väljuda. Osakeste tahmasisaldus on väga madal ja palju väiksem kui näiteks diisli heitgaasis. Raskemetalle, nagu näiteks plii või nikkel, ei leitud heitmetes. Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) emissioon oli väga madal. Nende oluliste erinevuste tõttu ei saa küünalde poolt eralduvaid osakesi otseselt võrrelda teistest allikatest eralduvate osakestega, nt. liikluse järgi.

  Seega on soovitatav soetada kvaliteetsed küünlad, kaitsta neid põlemise ajal tuuletõmbuse eest ja kärpida taht, kui see liiga pikaks läheb.

Teaduslikud uuringud: aroomiküünlad

• ECA ja NCA uuring aroomiküünalde kohta (2020): Fraunhofer WKI (Saksamaa) seni kõige põhjalikum teaduslik uuring lõhnastatud ja ilma lõhnata küünalde gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste kohta. Kõige olulisemad leiud on järgmised: Peaaegu kõigi mõõdetud parameetrite puhul, mille jaoks on olemas toksikoloogiliselt põhjendatud siseõhu väärtused (formaldehüüd, atseetaldehüüd, propioonaldehüüd, benseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, naftaleen, limoneen, süsinikoksiid ja osakesed PM2,5) on siseõhu vastavad lühi- ja pikaajalised kontsentratsioonid ohutult täidetud ja mõnel juhul jäävad kehtestatud ohututest tasemetest tunduvalt allapoole. Ühe parameetri (benso[a]püreen) puhul ületasid mõned küünlad pikaajalisel põlemisel veidi WHO soovituslikku väärtust. Kuna normi ületati vaid natukene, siis jääb see mõõtevea piiridesse ja ka ohutustasemesse. Lämmastikdioksiidi, mis on teatud temperatuuride ületamisel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust tekkiv tavaline põlemisprodukt, õhusaaste emissioon oli kooskõlas WHO ja EL-i pikaajaliste väärtustega. Vaid kaks küünalt 24-st ületasid veidi lühiajalist väärtust.

Järeldus

Vaatamata sellele, et hästi põlevad, peaaegu täieliku põlemisega küünlad eraldavad peenosakesi, ei pea praeguste teadmiste alusel nende osakeste pärast muretsema. Teaduslikud uuringud näitavad, et saasteainete heitkogused jäävad tavaliselt alla toksikoloogiliste piirnormide, mõnikord isegi tunduvalt madalamale. Vaid harvadel juhtudel võivad mõned küünlad väga rangeid piirnorme veidi ületada, mis ei ole aga kohe oht tervisele. Õhusaaste vähendamise huvides tuleb vältida mittetäielikku põlemist, mida iseloomustab tahma või hõõguva tolmu nähtav eraldumine pärast küünalde kustutamist. Selleks on oluline, et kasutusjuhised oleksid lõpptarbijale selgelt edastatud.

Lisaks mängib olulist rolli alusmaterjalide kvaliteet. Näiteks meie poodides levinud Spaas küünlad vastavad kõrgeimate kvaliteedi- ja ohutusstandardite, nagu REACH, CLP ja RAL, tooteohutust käsitlevatele õigusaktidele ja asjakohastele CEN-standarditele (EN 15426, EN 15493, EN 15494, EN 16738, EN 16739 ja EN 16740). Koolitatud spetsialistid kontrollivad järjepidevalt küünalde nõuetele vastavust ja kvaliteedi tagamise spetsialistidest koosnev meeskond kontrollib nõuete täitmist pidevalt ning viib regulaarselt läbi nii sise- kui välisteste. Kui küünlaid kasutatakse vastavalt tootja juhistele, siis terviseriski ei ole.

Tarbijate kasutusharjumustel on suur mõju

Igal kasutajal endal on oluline roll küünalde õigel põletamisel, nii tuleohutuse kui ka õhku eralduvate gaaside ära hoidmise osas. Isegi kõige paremini toimiv kvaliteetne küünal võib olla ohtlik, kui seda valesti käsitseda.

Seetõttu peaksid tarbijad järgima kõiki neid punkte:

• Ära põleta küünlaid tuuletõmbuses. Õhu liikumine, nt. kui küünal on avatud akna või ukse lähedal, võib leeki häirida ja tekitada rohkem tahma.

• Ära aseta küünlaid soojusallika lähedusse ja hoia sellega sobivat vahemaad. Lisaks tuleohutusprobleemile võib see põhjustada leegi suurenemist, mis võib põhjustada näiteks nähtavat tahmumist.

• Kärbi taht lühemaks, kui see läheb liiga pikaks. Liiga pikk taht võib leeki suureneda nii palju, et see hakkab silmnähtavalt tahmama.

• Kustuta leek summutades mitte ära puhu seda ära. Kui leek puhudes kustutatakse, eraldab see tavaliselt veel mõnda aega mittetäielikult põlenud osakesi. Seda saab vältida leeki summutades või surudes tahti pintsettidega üleni vaha sisse kuni see kustub, pärast saab selle uuesti püsti tõsta.

• Kasuta ainult piisava õhu juurdepääsuga küünlaaluseid. Hapnikupuudus võib põhjustada mittetäielikku põlemist ja nähtavat tahmumist.

• Ära põleta liiga palju küünlaid korraga. Ruumi suurus peaks olema põlevate küünalde arvule sobilik. On vahe, kas põletad kümme küünalt mõistlikult suures elutoas või pisikeses vannitoas.

• Tuuluta pärast küünalde põletamist tuba. Värsket õhku tuppa lasta on alati hea, aga mitte siis, kui küünlad veel põlevad.

[1] Pagels, J., Wierzbicka, A., Nilsson, E., Isaxon, C., Dahl, A., Gudmundsson, A., Swietlicki, E., Bohgard, M. (2009). Küünlasuitsu osakeste keemiline koostis ja massiemissioonitegurid. Aerosol Science 40 (2009), 193-208

Allikas: Horticom.ee blogi