Vahepeal hakkas juba tunduma, et remont ei algagi mitte kunagi ja oleme lootusetus olukorras, kus ise remonti teha ei tohi ja ühtegi tegijat ka ei leia. Esimesed objektiga tutvuma tulnud ehitusmehed lihtsalt haihtusid ning lõpuks leidsime asjalikuna tundunud mehe, kes tegi aga üsna ulmelisi hinnapakkumisi. Ja kui hakkasime neid hinnapakkumisi alla kauplema, siis kadus ka meie viimane projektijuht Claudio kui vits vette. Lõpuks selgus, et nagu Itaalia vanasõnagi ütleb, siis iga asja jaoks on vaja oma nõbu ja asjad hakkavad iseenesest liikuma. Meil seda nõbu veel ei olnud ja otsisime ehitajaid valedest kohtadest - vältida tasub kõikvõimalikke välismaalaste Facebooki gruppe, välismaalastest tuttavate nõuandeid ja ka ise kuskile firmasse omal algatusel minemist. Suure tõenäosusega võid sattuda mõne õngitseja otsa, kes loodab rikkaid välismaalaseid natukene lüpsta.

Miks ise remonti teha ei tohi?

Sajandeid vana kloostrikompleksi juurde kuulunud linnamaja ostes oli esialgne plaan suurem osa töödest ise ette võtta ning kohalikel spetsialistidel lasta teha vaid toru- ja elektritööd. Lõpuks aga selgus, et kuna meie majal