Rae gümnaasium ja Tuule spordihoone esindavad lennukat puidust kooliarhitektuuri
„Aasta puitehitis 2024“ võistlusel pärjati KOKO arhitekte! Peaauhinna vääriliseks hinnati Rae gümnaasium ja Arcwoodi liimpuidu eriauhinna pälvis Tuule spordihoone. Hooned on kavandatud ja valminud ühe tervikliku kompleksina 2020. aastal läbi viidud arhitektuurivõistluse võidutöö kavandi „Lennuk“ alusel. Viime lugejad moodsasse koolimajja ja spordihoonesse. Astume sisse!
Hoone üks arhitekte Lembit-Kaur Stöör selgitas, et idee oli luua omanäoline ja kohta väärindav arhitektuur - koolimaja ja spordihoone, mida ümbritseb voolav ja päikeseline sisehoovi maastik. Hooned on täispuidust - materjali valik oli toonases arhitektuurivõistluses määratud tellija soovina. „See on on uus suund Eesti kooliarhitektuuris - kasutada rohkem oma taastuvat looduslikku materjali, puitu“ täpsustas Stöör.
Ka žürii käsitles alguses neid hooneid ühe tervikuna, kuid liimpuidu eripreemia jaoks parimaid välja sõeludes eristusid selgelt kolm favoriiti, kus liimpuitu oli kasutatud nutikalt, keerukalt ja domineerivalt. Nendeks olid Kalevi jahtklubi sadamahoone (Ülar Mark / Urban Mark) ning Rae gümnaasiumi ja Tuule spordihoone. Nendest omakorda eristus Tuule spordihoone just keerukamate tehniliste lahenduste poolest, kus liimpuidul on keskne ja kandev roll arhitektuurse idee teostumisel. Žürii tegi raske südamega otsuse ja käsitles tunnustamisel ühe kompleksi hooneid siiski eraldi, tunnustades mõlemat puitehitise võistlustingimuste alusel ja vääriliselt.
Mõlema hoone läbivaks visuaalseks kontseptsiooniks on looduslähedus ja kohalikkus. Koolimajas on puitu nii konstruktsioonis, viimistluses kui interjööris. Hoone iseloomulik „nokk“ on puitkonstruktsioonil. Kasutatud on naturaalseid materjale ja värve. Siseruumide puitpinnad on harjatud ja kaetud valge peitsiga. Põranda viimistluses on kasutatud kohalikku paekivi.
Võidutöö teise autori, arhitekt Martin Tago sõnul rõhutab puit pühendumust kestlikkusele, mis on oluline märksõna ka hariduse arendamisel. „Põhikonstruktsioonides on omavahel kombineeritud CLT-paneele, liimpuitposte- ja talasid, välisviimistluses laudist. Interjööris on konstruktsioonipuitu lõimitud oskuslikult ja intelligentselt teiste materjalidega, tekitades mõnusalt puiduse, samas rahuliku ja inspireeriva õpikeskkonna. Loodud ruum soodustab ja innustab õppimist ning omavahelist lävimist“ sõnas Tago.
„Sisearhitektuurse kontseptsiooni lähtekohaks on naturaalsus, vastutustundlikult valitud materjalid, võimalikult väike ökoloogiline jalajälg ja inimsõbralikkus“ täiendas kompleksi sisearhitekt Raili Paling. Sisearhitektuuris kasutatud materjalidega saavutatud tunnetus on tasakaalukas ning helge - päris elama läheb ruumilahendus alles koos õpilastega.
Spordihoone on oma olemuselt lihtsama ülesehitusega, keskseks ruumiks on pallisaal koos vaatajate rõduga, mida sildavad liimpuittalad (sille 28m, tala kõrgus ca 1,7m). Saaliga piirnevad toetavad funktsioonid ja ruumid, nagu jõu- ja aeroobikasaal ning riietusruumid ja treenerite tööruumid. Pallisaali siseviimistluses on kasutatud puitribistikke, et parandada helineeldumist. Hoone välisseinad on väljast viimistletud horisontaallaudisega, välja ulatuv pallisaali maht on kaetud vertikaalse kaaslaudisega.
Arhitekt Tago täpsustas, et spordihoone puhul kujunes üheks suurimaks konstruktiivseks väljakutseks tribüüni kohal „hõljuv“ ventilatsiooniruum, mis sai riputatud lae talade külge, et vältida post publiku vaateväljas. Sellega suurenes talade pikkus 28 meetrini. Koolihoones on erilahendusi rohkem. „Üks kaval trikk, millega muutsime keskse trepistiku esise ala avaramaks oli puidust sisepiirde kasutamine talana. Kui muidu asuks tala põranda all ja varjaks vaadet, siis nüüd asub see põranda peal ja põrand on selle külge riputatud“ muheles Tago.
Insener Tom Arula tõi välja, et üheks keerulisemaks kohaks oli koolihoone ees asuv välja ulatuv varikatus, kus konsoolsed osad ulatuvad 12 meetrini. „Lisaks lumekoormusele on seal oma avatud iseloomu tõttu ka väga arvestatavad tuulekoormused. Lahenduseks sai kandetalade omavaheline sidumine malemustrit meenutava struktuurina, kus maksimaalne sille õnnestus taandada üheksa meetri peale ja säilitada tema suursugune vorm“ selgitas Arula.
Ehkki puitehitise võistlusel hinnatakse eelkõige maju, pidas žürii oluliseks ka kompleksi terviklikult läbi lahendatud maastikuarhitektuuri lahendusi. Maastikuarhitekt Eleriin Tekko täpsustas, et ala kujunduse üheks lähtepunktiks oli maantee poolt tuleva müra tõkestamise vajadus. „Sellega seoses sai rajatud tee poole kõrged tugimüürid ja koolihoone poole reljeefsed maastikuvormid, mille sisse on peidetud rattaparkla ja mis võimaldavad jagada ala väiksemateks soppideks. Spordihoonele ja koolile on loodud koos toimiv ja ühine autovaba hooviala, kuna otsustasime koondada parkimisala tänavapoolsesse serva. Vihmapeenrad võimaldavad immutada suurtelt katustelt ja peamise osa kõnniteedelt koguneva sademevee samal alal.“ selgitas Tekko.
Žürii esinaise arhitekti Mari Rassi (Arhitekt Must) sõnul sai määravaks just see, et Rae gümnaasiumis on puitu läbivalt mitmekülgselt kasutatud ja lahendused on kestlikud: puit fassaadil on räästa all. Seal, kus räästas puudub, pole välitingimustes puitu kasutatud. „Koolimaja on keerukas avalik hoone, kõrgendatud nõudmised on nii tuleohutusele kui ka helile, samuti kaasaegse ja kaasava õpikeskkonna ootustele ning hoone kompaktsusele ja ruumide ristkasutusele. Rae gümnaasium on väga hea näide kõrgetasemelisest ja uuenduslikust puitarhitektuurist,“ ütles Rass.
„Küsimusele, mis on aasta puitehitise peapreemia saamise retseptiks, siis selle aasta tulemuste põhjal võiks naljatledes öelda, et kaasata tuleb vähemalt 3 inseneribürood ja tervikuks sidumisel on kindlasti abiks kui arvukas arhitektide kooskond (maastikuarhitidest sisearhitektideni) töötab ühes büroos“, võttis tulemuse kokku võistluse korraldaja Anni Martin. Nali naljaks, aga aasta puitehitise peapreemiale kandideerides, kus rõhk on just uudsete ja nutikate lahenduste hindamisel ning esile tõstmisel, on koostöö arhitektide ja inseneride vahel kindlasti võtmetähtsusega!
Rae gümnaasiumi kooskond:
Arhitektid: Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago – KOKO arhitektid
Maastikuarhitektid: Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel – KOKO arhitektid
Sisearhitektid: Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere – KOKO arhitektid
Insener: Tom Arula (PCC Projekt); Tatjana Hünne (Makespace OÜ), Laur Lõvi (Makespace OÜ), Oskar Tuvike (Makespace OÜ) Meelis Land (Nnovacon OÜ).
Ehitaja: Merko Ehitus Eesti
Tellija: Riigi Kinnisvara AS, Eesti elukestva õppe strateegia 20 koolivõrgu programmi raames
Tuule spordihoone kooskond:
Arhitektid: Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Merilin Jürimets - KOKO arhitektid
Maastikuarhitektid: Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel - KOKO arhitektid
Sisearhitektid: Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere - KOKO arhitektid
Insener: Tom Arula, PCC Projekt
Ehitaja: Rand & Tuulberg
Tellija: Rae vallavalitsus
