Spetsialist: ainult garantiile ei tasu lootma jääda
Kui järelturult ostetud eluasemega seotud probleeme ja õnnetusi aitab paljudel juhtudel hüvitada kehtiv kodukindlustusleping, siis uusarenduses asuva korteri puhul võib omanik tabada end küsimast: ehk katab garantii võimalikud kulud? Millised parandustööd kuuluvad uusarenduses garantii alla, kui kaua garantii kehtib ja kuidas arendaja korteriomanikku murede korral aitab, selgitab Domus Kinnisvara arendusjuht Ingvar Allekand.
1. Millised tööd on uusarendustes kaetud garantiiga, milliste probleemide korral läheb vaja isiklikku kindlustust?
Domus Kinnisvara arendustes on ostjal kaks kaitset: õigusaktidest tulenev müüja vastutus ja lepingus kokku lepitav garantii. Teatud osades need dubleerivad teineteist, kuid lepingulise garantii olemasolu ei vähenda kuidagi õigusaktidest tulenevat müüja vastutust, vaid loob protseduurilise selguse, kuidas ehitus-tehnilisi kvaliteediküsimusi lahendatakse. Näiteks see, et kaheaastase garantiiperioodi lõpus vaadatakse hoone ja ruumid üle, kirjeldatakse probleemid ning nendega tegeletakse garantiiperioodi lõpus. Aga sõltumata garantii olemasolust on kindlustus ikkagi vajalik ja mõistlik, sest kindlustus katab riske, millel pole ehitusliku kvaliteediga mitte mingit pistmist. Korralikult tehtud kindlustus katab ka neid ehituslikke probleeme, mis ei ole garantiiga kaetud (näiteks vale kasutamise või majandamisega põhjustatud tehnilised probleemid).
2. Kui pikka garantiid oma uusarendustes pakute?
Domus Kinnisvara arendustel on lepinguline garantii kaks aastat. Õigusaktidest tulenev müüja vastutus kehtib teatud juhtudel kauem ja praktikas on ka pärast garantiiaja lõppu tulnud mõni kord kliendi tõstatud küsimustega tegeleda.
3. Millised on protseduurid pärast garantiiteate esitamist? Kuidas ja millal kliendile lahendust pakutakse?
Esmalt juhin tähelepanu, et avariiolukordadele tuleb kliendil ikkagi reageerida vastavalt olukorra eripäradele, st ei saa jääda ootama, kuni arendaja kuidagi garantiiteatele reageerib. Avarii korral tuleb kohe kutsuda näiteks Toruabi või muu spetsiaalne firma, kes kiiresti avarii lokaliseerib ning suurema kahju ära hoiab. Meie arendatavates majades valime majahalduriks firma, kes suudab sellised avariiabi teenused ära korraldada ehk kõige lihtsam on helistada murega haldusfirma avariinumbrile.
Kui probleem ei ole avariiline, aga siiski reaalselt segab oluliselt või suisa takistab kasutamist, korraldab arendaja suure tõenäosusega koos maja ehitajaga vastava spetsialisti kohale, kes probleemi olemuse selgeks teeb ja kõrvaldab. Need garantiiprobleemid, mis hoone kasutust ei sega, kogutakse kokku, tehakse garantiiperioodi lõpu ülevaatus, räägitakse kliendiga punktid üle ning hakatakse erinevate töövõtjatega neid järjest kõrvaldama.
4. Kuidas klient saab juba eos end kurssi viia sellega, millised probleemid ja tööd liigituvad garantii alla ning millised mitte?
Ma arvan, et detailideni kurssi viimine ei olegi tegelikult vajalik. N-ö terve mõistus on üldjuhul abiks ning kliendil tasub oma mured ikkagi garantiisuhtluse käigus esitada. Kliendil on alati võimalik ka spetsialist endale appi kaasata – pädev ekspert teeb tegelikult protseduurid lihtsamaks.
Küll aga tasub kõigil koduostjatel üsnagi detailselt tutvuda kasutus- ja hooldusjuhenditega, sest valed kasutus- ja hooldusvõtted põhjustavad probleeme, mis ei kuulu garantii alla. Igas kortermajas avastab mõni korteriomanik teatud aja möödudes, et duši kanalisatsioon ei tööta korralikult, sest ta pole lihtsalt tulnud selle peale, et trapist tuleb regulaarselt sinna kogunenud juukseid eemaldada. Sellisel juhul ei tasu imestada, kui garantiikorras välja kutsutud torumehe visiidi eest arve esitatakse.
Artikkel ilmus esimest korda Eesti Ekspressi erilehes Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (oktoober 2024).
