1. Millised tööd on uusarendustes kaetud garantiiga, milliste probleemide korral läheb vaja isiklikku kindlustust?

Domus Kinnisvara arendustes on ostjal kaks kaitset: õigusaktidest tulenev müüja vastutus ja lepingus kokku lepitav garantii. Teatud osades need dubleerivad teineteist, kuid lepingulise garantii olemasolu ei vähenda kuidagi õigusaktidest tulenevat müüja vastutust, vaid loob protseduurilise selguse, kuidas ehitus-tehnilisi kvaliteediküsimusi lahendatakse. Näiteks see, et kaheaastase garantiiperioodi lõpus vaadatakse hoone ja ruumid üle, kirjeldatakse probleemid ning nendega tegeletakse garantiiperioodi lõpus. Aga sõltumata garantii olemasolust on kindlustus ikkagi vajalik ja mõistlik, sest kindlustus katab riske, millel pole ehitusliku kvaliteediga mitte mingit pistmist. Korralikult tehtud kindlustus katab ka neid ehituslikke probleeme, mis ei ole garantiiga kaetud (näiteks vale kasutamise või majandamisega põhjustatud tehnilised probleemid).

2. Kui pikka garantiid oma uusarendustes pakute?

Domus Kinnisvara arendustel on lepinguline garantii kaks aastat. Õigusaktidest tulenev müüja vastutus kehtib teatud juhtudel kauem ja praktikas on ka pärast garantiiaja lõppu tulnud mõni kord kliendi tõstatud küsimustega tegeleda.

3. Millised on protseduurid pärast garantiiteate esitamist? Kuidas ja millal kliendile lahendust pakutakse?

Esmalt juhin tähelepanu, et avariiolukordadele tuleb kliendil ikkagi reageerida vastavalt olukorra eripäradele, st ei saa jääda ootama, kuni arendaja kuidagi garantiiteatele reageerib. Avarii korral tuleb kohe kutsuda näiteks Toruabi või muu spetsiaalne firma, kes kiiresti avarii lokaliseerib ning suurema kahju ära hoiab. Meie arendatavates majades valime majahalduriks firma, kes suudab sellised avariiabi teenused ära korraldada ehk kõige lihtsam on helistada murega haldusfirma avariinumbrile.

Kui probleem ei ole avariiline, aga siiski reaalselt segab oluliselt või suisa takistab kasutamist, korraldab arendaja suure tõenäosusega koos maja ehitajaga vastava spetsialisti kohale, kes probleemi olemuse selgeks teeb ja kõrvaldab. Need garantiiprobleemid, mis hoone kasutust ei sega, kogutakse kokku, tehakse garantiiperioodi lõpu ülevaatus, räägitakse kliendiga punktid üle ning hakatakse erinevate töövõtjatega neid järjest kõrvaldama.

4. Kuidas klient saab juba eos end kurssi viia sellega, millised probleemid ja tööd liigituvad garantii alla ning millised mitte?

Ma arvan, et detailideni kurssi viimine ei olegi tegelikult vajalik. N-ö terve mõistus on üldjuhul abiks ning kliendil tasub oma mured ikkagi garantiisuhtluse käigus esitada. Kliendil on alati võimalik ka spetsialist endale appi kaasata – pädev ekspert teeb tegelikult protseduurid lihtsamaks.

Küll aga tasub kõigil koduostjatel üsnagi detailselt tutvuda kasutus- ja hooldusjuhenditega, sest valed kasutus- ja hooldusvõtted põhjustavad probleeme, mis ei kuulu garantii alla. Igas kortermajas avastab mõni korteriomanik teatud aja möödudes, et duši kanalisatsioon ei tööta korralikult, sest ta pole lihtsalt tulnud selle peale, et trapist tuleb regulaarselt sinna kogunenud juukseid eemaldada. Sellisel juhul ei tasu imestada, kui garantiikorras välja kutsutud torumehe visiidi eest arve esitatakse.

Miks tasub tellida enne garantiiaja lõppu korteri ülevaatus?

Reeglina on pärast garantiitähtaja kukkumist korteriga seotud probleemid, mida kindlustusleping ei kata, korteriomaniku enda kanda. Garantii lõpu ülevaatus ehituseksperdi poolt aitab korteriomanikul enne ehitusgarantii lõppemist kindlaks teha, kas on ilmnenud probleeme, mida ei pruugi korteri igapäevasel kasutamisel sel hetkel veel märgatagi. Garantiiaja jooksul on mitmete selliste probleemide (välja arvatud loomulikust kulumisest tekkinud vigade) likvideerimine ehitaja kohustus.

Pane tähele! Eriti nutikas on kaasata ehitusekspert ostuprotsessi esimesel võimalusel, juba enne uue kodu ostu.

Ehituskaitse Büroo toob näite olukorrast, kus köögi-elutoa aluspõrand läheb garantiikorras parandusse ja parkett vahetusse. Kuigi põranda vahetuse maksab ehitaja või arendaja kinni, tuleb sellisel juhul ajutiselt teisaldada ka mööbel, mille väljakolimine, ladustamine, tagasivedu ja uuesti komplekteerimine jääb korteriomaniku enda teha. Seega oleks mõistlikum probleemne aluspõrand välja selgitada ja lasta korrastada juba enne koju sisse kolimist.

Allikas: Ehituskaitse Büroo

Artikkel ilmus esimest korda Eesti Ekspressi erilehes Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (oktoober 2024).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena