Õnneks on olemas mitmeid lihtsaid ja tõhusaid viise, kuidas kodu soojapidavust parandada. Alustada võib lihtsamatest asjadest, nagu uste ja akende tihendamisest ning kiirest pööningu soojustamisest, et saaksid kodu talveks soojemaks muuta, samas piirata küttekulu.

Lihtsad nipid soojakao vähendamiseks

Uksed ja aknad on sageli suurte lekete allikad, sest need on peamised kohad, kust külm õhk pääseb sisse ja soe õhk välja. Õhuleke uste ja akende ümber võib põhjustada märkimisväärset soojakadu, kuid õnneks on olemas lihtsaid viise, kuidas seda probleemi lahendada. Üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise soojakao vähendamiseks on tihendite kontrollimine ning vajadusel uute paigaldamine.

Puitakende puhul on oluline, et akende vahel säiliks õhuliikumine, mis hoiab ära kondensatsioonivee tekkimise. Soojustamisel võiks eelistada sisemistele aknaraamidele paigutatud tihendeid. Teipida või silikoonida pole aga puitaknaid mõtet, kuna see sulgeb õhuliikumise. Sobivaks lahenduseks on kittimine või elastse liimimassi kasutamine. Nende kasutamisel tuleks jälgida, et väljas oleks püsivalt soojakraadid, kuna nii kitt kui ka liimimass kuivavad pikemalt. Hiljem võib need näiteks üle värvida – kiti puhul on see isegi vajalik, et vältida pragude tekkimist.

Plastaknad lasevad tuult läbi, kui tihendid on kulunud. Need tuleks umbes iga kümne aasta järel välja vahetada. Tihend ei pea olema väga paks – piisab 3–5 mm tihendist, mis tuleks tihedalt akna külge kleepida.

Pööningu soojustamine on lihtne

Pööning on üks suuremaid soojalekke kohti, sest soe õhk tõuseb ülespoole ja pääseb kergesti välja, kui pööning pole korralikult isoleeritud. Siin on mitmeid kiireid lahendusi, mida saad kohe kasutusele võtta.

Kui pööningu põrand on halvasti isoleeritud, võib läbi selle kergesti soojust kaduma minna. Kiire lahendus on pööningu põrandale lisasoojustuse paigaldamine. Kasuta mineraalvilla või vahtplastist plaate, mis on kergesti paigaldatavad ja suudavad oluliselt vähendada soojakadu. Kui sul pole aega põhjalikuks paigaldamiseks, võid ajutise lahendusena laotada pööningule vanu tekke või muid soojustusmaterjale, mis samuti aitavad soojust kinni hoida.

Sageli unustatakse, et hõreda ja soojustamata pööninguluugi kaudu kaob hulk sooja. Kiire lahendus on luugile lisasoojustuse ja tihendite paigaldamine. Võid kasutada samu materjale nagu pööningu põranda soojustamisel – paigalda mineraalvill või vahtplast luugi siseküljele ning kontrolli, et luuk sulguks tihedalt, vältides õhulekkeid.

Külma pööningu soojapidavamaks muutmine

Külma pööningu korral saad kergesti soojustada pööningu põrandat ehk eluruumi lage. Soovitatav on kasutada seal 300 mm paksust võimalikult õhulise ja koheva soojustusmaterjali kihti. Parimad lahendused on kas kohev rull- või puistevill.

Rullvilla on lihtne paigaldada – see tuleb lihtsalt pööningupõrandale lahti rullida. Soovitavalt jällegi kahes kihis, nii et erinevate kihtide materjalipaanide ühendusjooned ei kattuks.

Rullvilla miinus on see, et materjal pole nii kohev kui õigesti paigaldatud puistevill. Plussiks on aga see, et rullvilla paigaldus on lihtsam ja kiirem ning praegu räägime lihtsatest lahendustest. Samuti see, et puistevillale astudes surutakse kohev materjalikiht kokku ja see kaotab oma soojapidavuse, samas kui rullvillale võib ajutiselt survet avaldada, ilma et materjal oluliselt deformeeruks.

Kui sinu kodus on võimalik ehitada pööningu juurde tuulekoda või paigaldada vaheuks, tasub seda kaaluda. Tuulekoda või vaheuks loob täiendava barjääri külma õhu sissetungile, aidates hoida sooja õhu alumistel korrustel. See lahendus võib vajada mõningaid ehitustöid, kuid tulemuseks on märgatavalt väiksem soojakadu ja soojemad ruumid.

Investeeri veidi aega ja vaeva nende lihtsate lahenduste rakendamiseks, et muuta oma kodu talveks mõnusalt soojaks. Sooja hoidmine pole ainult mugavuse küsimus – see aitab säästa ka raha ja vähendada energiatarbimist, mis on kasulik nii sinu rahakotile kui ka keskkonnale.

Kolm tähelepanekut soojustamisest

1. Mineraalvill tuleb paigaldada piinliku täpsusega, muidu ei täida soojustus oma eesmärki. Kõikide pehmete mineraalvilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius peab olema 10–15 mm laiem karkassipostide „puhtast“ vahest. See on vajalik selleks, et vill liibuks tihedalt karkassi vastu ja kinnituks hõõrdega karkassi külge. Nii püsib soojustus karkassi vahel.

2. Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne. Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk liikuma pääseb. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti.

3. Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma.

Allikas: ISOVER

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena