Kas puit vallutab ehitusmaailma? Arhitektid: see on kiire, jätkusuutlik ja kasumlik
Kuigi valitsuse koalitsioonilepe näeb ette, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust, on suhtumine puitarhitektuuri endiselt skeptiline: küll on probleem tuleohutusega või hoopis kõrge maksumusega. Novembri alguses Tallinnas puitarhitektuuri konverentsil esinevad välismaa puidueksperdid ja -arhitektid selliseid probleeme aga ei näe.
Puit on hea ehitusmaterjal eelkõige seetõttu, et see seob süsihappegaasi. Tavaliselt on puidul ka lühike tarneahel, sest kasutatakse kohalikke materjale. Lisaks mõjuvad puitehitised- ja konstruktsioonid koduselt. „Puit loob meeldiva ja tervisliku keskkonna, mis tõstab elukvaliteeti ning muudab ruumid hubasemaks ja soojemaks,“ ütles Snøhetta esindaja ja arhitekt Patrick Lüth. Snøhetta on Norra arhitektuuribüroo, mille kuulsamate tööde hulka kuuluvad Alexandria raamatukogu Egiptuses, Norra Rahvusooperi ja Balleti hoone Oslos ning 9/11 memoriaal New Yorgis. Snøhetta on silma paistnud uuenduslike arhitektuuriliste lahendustega, pühendudes keskkonnasõbralikule ja jätkusuutlikule arhitektuurile.
Piirangud ja regulatsioonid
Üks peamisi kaalutluskohti puidu kasutamisel suuremate ehitiste rajamiseks on tuleohutuse tagamise võimalikkus: regulatsioonid erinevad riigiti. Lüth tõi näiteks, et Viinis asub 82 meetri kõrgune puidust ehitis, samas kui Bratislavas ei tohi puitmajade kõrgus olla üle kahe korruse. „Need kaks linna on teineteisest 70-80 kilomeetri kaugusel, tuli ei erine kahes linnas,“ selgitas Lüth. Ta lisas, et kõige suuremaks väljakutseks puitarhitektuuri juures ongi piirangud ja regulatsioonid. Sarnased mured kaasnevad puithoonete ehitamisega ka Eestis.
Šveitsis on paindlikud tuleregulatsioonid, mistõttu on sealne puitarhitektuur tugeva konkurentsiga. Puidust ehitatakse moodulmaju, büroohooneid ja muuseume. Studio Guggeri arhitekt Harald Schmidt selgitas, et betoonist saab küll pea kõike ehitada, kuid puitkonstruktsioonide puhul on oluline panustada detailidele. Ta usub, et betoon ei ole ainus lahendus: „See on meie kohustus kasutada teisi alternatiive, kui see on projekti puhul võimalik.“
Hinnamüüdid vajavad kummutamist
Teiseks skeptilisuse põhjustajaks on puitehitiste hind. Kanada kinnisvara konsultatsioonifirma MVPR tegevjuht ja insener Carl-Peter Reinecke on aastaid tegelenud puitehitiste optimeerimisega ja usub, et tulevikus saab hooneid ehitada veelgi odavamalt. Ta ütles, et puitarhitektuuri puhul on kallis disaini arendamine, mitte ehitamine ise. Samas toonitas Reinecke, et puidust ehitised valmivad kiiremini, mis tähendab omakorda, et rahaliselt tasub hoone end kiiremini ära. Näiteks 18-korruselise õpilaskodu ehitamine maksab betooniga võrreldes umbes miljon dollarit rohkem, aga saab ka valmis semestri võrra kiiremini ehk pea pool aastat varem. Kortereid saab juba terveks semestriks välja üürida, mis tähendab ka kiiremat rahavoogu. Kui kortereid on õpilaskodus umbes 400 ja igaüks maksab 1500 dollarit kuus, teenib ühel semestril õpilaselamu kokku 2,5 miljonit dollarit. „Hoonele pidi kulutama miljoni rohkem, kuid teeniti 2,5 miljonit rohkem. See on tark samm,“ lisas Reinecke.
Puit on kliimakindel
Samuti ei pea tänapäeval enam muretsema puitehitiste kliimakindluse üle, sest puidu saab katta kaitsekihi ja membraanidega. Heinecke selgitas, et kui puit saab märjaks, vajab see lihtsalt kuivamise võimalust. „Vancouveris on hulgaliselt massiivseid puitkonstruktsioone ja seal sajab rohkem vihma kui Tallinnas või isegi Londonis,“ ütles Heinecke. „Kui nemad suudavad seda teha, siis olen kindel, et ka eestlased, rootslased ja soomlased suudavad seda.“
Puitmaterjalid muudavad töö lihtsamaks ka elektrikutele ja torumeestele, sest läbi betooni puurida on vali ja keeruline. Puitelementidesse ja -paneelidesse saab aga tehases augud juba ette puurida. „Elektrikud ja torumehed armastavad seda, sest siis saavad nad lihtsalt oma torud läbi panna ja töö ongi tehtud,“ selgitas Heinecke.
Heinecke arvab, et tulevikus areneb veelgi edasi akustiliste lahenduste ja mehaaniliste süsteemide integreerimine. Samuti loodavad eksperdid, et massiivpuidust hoonete energiatõhusaks, süsinikuneutraalseks ja vaikseks muutmine liigub uuele tasemele. „Oleme maailmas olukorras, kus me ei saa lihtsalt ehitada kõike betoonist, sellele on jätkusuutlikke alternatiive puidu näol,“ sõnas Studio Guggeri arhitekt Schmidt.
