Uneeksperimendis osalenud Hanna Martinson: hea uni tagab palju parema elu
(1)
Iga viies Eesti inimene magab vähem, kui ta sooviks, sest veedab liiga palju aega sotsiaalmeedias skrollides. Armastatud laulja, saatejuht ja näitleja Hanna Martinson seisis silmitsi sama probleemiga. Seetõttu otsustas ta asuda oma und parandama ning inspireerida ka teisi seda tegema. Peamiseks probleemiks oli enne uinumist sotsiaalmeedia kasutamine, mis põhjustas igapäevase unevõla, mida ta püüdis tasakaalustada kohviga. See omakorda tekitas kehva une nõiaringi.
Ma olin hommikuti alati väsinud ja raske oli ärgata, sest läksin liiga hilja magama. Samas tahtsin varakult tõusta, et saaksin oma päeva jooksul võimalikult palju tehtud. Kuid tegelikult oli keeruline saada päeva lõpuks kõik asjad tehtud, sest olin väsinud. Kõige keerulisemad olid pärastlõunad – kui korra diivanile istusin, siis sealt tõusta oli keeruline, sest väsimus tikkus kohe ligi, kui end mugavalt tundsin.“ selgitab Hanna Martinson.
Hanna läks tavaliselt magama kella ühe paiku öösel ja proovis ärgata hiljemalt kella seitsme või kaheksa paiku hommikul. „Kuid tegelikult ei suutnud ma kunagi nii vara ärgata ja lükkasin äratust tunni võrra edasi. Minu keha andis pidevalt märku, et ma magan liiga vähe, aga ometigi ma ei muutnud oma unegraafikus midagi,“ jagab ta.
Osales uneeksperimendis
Et oma und kontrolli alla saada, otsustas Hanna liituda IKEA uneeksperimendiga. „Pärast uneeksperimenti sain aru, et tegin palju vigu, mis takistasid mul hästi magada ja puhata. Esiteks magasin ma liiga vähe – ainult 5-6 tundi, mis põhjustas suurt unepuudust ning mõjutas minu tujusid ja emotsioone. Enne eksperimenti jõin ma ka hilisõhtuti kohvi, isegi kella 20-22 ajal. Mul pole kunagi olnud probleeme uinumisega, seega ei näinud ma hilisõhtuses kohvijoomises probleemi. Samas ma ei teadnud, et kofeiin mõjutab unekvaliteeti nii tugevalt. Kuid minu peamine halb harjumus, mis takistas kvaliteetset und, oli see, et veetsin enne uinumist voodis aega sotsiaalmeedias skrollides. Kuna päevasel ajal ma telefonis palju ringi ei skrolli, siis olid õhtud need ajad, mil telefoni järele haarasin,“ selgitab Martinson.
Hanna sai nõu uneeksperdilt Kene Vernikult, kes aitas tal parandada oma uneharjumusi. Martinsoni sõnul mõjus talle kõige paremini eksperdi soovitatud regulaarne unerutiin: ärgata ja magama minna iga päev samal ajal ning magada soovituslikud 7-9 tundi.
„Samuti olen ma nihutanud oma kohvijoomise varasemaks. Nüüd joon viimase tassi kell neli pärastlõunal ja ei tunne vajadust enam hiljem kohvi juua – see on lihtsalt otsuse koht. Otsustasin, et pärast kella nelja ma enam kohvi ei joo, ja nii lihtne see ongi. Kui tahad õhtul midagi mõnusat nautida, siis rahustav tee on suurepärane alternatiiv, ja ma olen õppinud seda hindama,“ soovitab ta.
Ta tunnistab, et kõige raskem oli lõpetada sotsiaalmeedia skrollimine enne magamaminekut, sest sellest oli saanud tema jaoks tugev harjumus. „Mõnel õhtul unustasin eksperimendi sootuks, sest skrollimine oli harjumuseks saanud. Kuid nüüd olen teadlikum ja ei võta telefoni enam voodisse, sest õppisin, kuidas see minu une kvaliteeti mõjutab – nüüd on mu uni rahulik ja ärkan kergusega,“ räägib Martinson.
Hanna sõnul polnud tal kunagi probleeme uinumisega ja ta teadis alati, et peaks rohkem magama ning seega soovis ta ka innustada teisi seda tegema. „Ma nägin selles eksperimendis suuremat väärtust kui lihtsalt oma tervise eest hoolitsemine. Tundsin, et saan selle kogemuse kaudu inspireerida ka teisi oma une eest paremini hoolitsema ja näidata, et ka lihtsad nipid toimivad. Ma usun, et hea unekvaliteet võrdub tõepoolest hea elukvaliteediga,“ sõnab ta.
Hanna lisab, et eksperimendi tulemusena on tema mõtted selgemad ja ta tunneb, et suudab igapäevatoimetustega palju paremini toime tulla kui varem. „Ma olen impulsiivne tegelane ja suudan puhanuna oma emotsioone paremini kontrollida. Tavaliselt olen väga emotsionaalne, kuid kui olen korralikult välja puhanud, suudan olla palju ratsionaalsem,“ toob ta välja.
Hanna Martinson lisas une parandamiseks oma magamistuppa pimendavad kardinad, mis blokeerivad väljast tuleva valguse. „Samuti õppisin, kui oluline on õige padi minu magamisasendi jaoks ja tekk, mis hoiab sobivat kehatemperatuuri,“ räägib ta.
„Pimedas, jahedas ja vaikses toas on palju lihtsam puhata. Unekvaliteedi parandamiseks soovitaksin pöörata tähelepanu kuuele tegurile: mugavus, pimedus, õige temperatuur, vaikus, puhas õhk ja toa korrasolek,“ ütleb Mikvere.
Mugavus. Kui valid madratsit ja patja, tuleks esikohale seada enda enesetunne. Pane tähele madratsi jäikust, oma magamisharjumusi ja -asendit. Kui need on õigesti valitud, toetavad need keha pikka aega ja aitavad ärgata parema enesetundega.
Intensiivne valgus segab und. Õhtuti on meie silmad valguse suhtes väga tundlikud, seega väldi eredaid valgusallikaid ja eelista pehmet, sooja valgust, nagu laua- või seinavalgusti. Pimendavad kardinad või spetsiaalsed rulood aitavad magamistoas eredat valgust vältida.
Vaikus on hea une jaoks oluline, sest mürarikkas keskkonnas on raskem uinuda ja uni on rahutum. Müra vähendamiseks võid kasutada tugevamaid kangaid, vaipu või helisummutavaid paneele.
Värske õhk aitab paremini magada. Toas, kus on vähe hapnikku, palju tolmu või allergeene, on uni kehvem. Enne magamaminekut tuuluta tuba või kasuta õhupuhastit. Õhukvaliteedi andur näitab, milline on õhukvaliteet magamistoas.
Õige tekk aitab säilitada sobiva kehatemperatuuri une jaoks. Tekki tuleks vahetada vastavalt aastaajale, sõltuvalt sellest, kui soe see on.
Korras tuba aitab lõõgastuda. Hoia magamistuba võimalikult tühi asjadest, mis ei ole seotud une ja magamisega. Kõikidel asjadel peaks olema oma koht. Kasuta voodialust ruumi hooajaliste esemete hoiustamiseks ning riidepuukonkse ja erinevas suuruses karpe väiksemate asjade ja aksessuaaride jaoks.
