Kas puitpõrand oleks mõistlikum lakkida või õlitada? Plussid ja miinused
Puitpõrandatel on enimlevinud kattekihiks kas lakk või õlivaha. Vaatame järgnevalt mõlema variandi tugevaid ja nõrku külgi ning olulisemaid nüansse.
Lakitud põrandal on pinnakihiks kulumiskindel kile, mis on vastupidav kriipimisele. Muidugi pole see siiski nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Kriipimiskindluse aste sõltub lakitüübist ning ka peale kantud kihtide arvust. Lakitud pind hakkab tasapisi pärast lakkimist kuluma, kuni selle piirini, kui on tarvis juba terve põrand uuesti lihvida ja üle lakkida. Muidugi vajab ka lakipind hooldust ning kasutades laki hooldusvahendeid saab selle vananemist oluliselt takistada. Ruumide puhul, kus on suurem võimalus vee sattumisel põranda ja määrdumisele, on soovitav eelistada lakki. Pesuruumides on heaks lahenduseks aga näiteks õlitatud tiigipuu.
Erineva koostise ja läikeastmega lakid
Lakke on erinevaid. Vee baasil lakid on praktiliselt lõhnatud, neid on hea töödelda, hea nakkega, moodustavad pinnal elastse kile. Muidugi on soovitav kasutada vesialusel lakke, mis on tunduvalt tervislikumad ja keskkonnasõbralikumad võrreldes kaua aega kasutusel olnud lahustibaasiliste lakkidega. Läikeastmelt saab valida supermati, mati, poolmati/poolläikiva ja läikiva lõpptulemusega laki vahel.
Polüuretaanlakid koosnevad polüestervaigust, isotsüanaatidest ja lahustist. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Õli-polümeerlakid koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdvaigust, lahustist. Kruntlakid on mõeldud puidu kruntimiseks ning neid peaks kasutama peaaegu kõikide lakkide puhul. Lakkida tuleks kogu põrand ühekorraga, laskmata lakil vahepeal kuivada. Pealislakk tuleb kanda pinnale 2-3 kihis, sarnaselt kruntlakiga.
Üldiselt saavutavad põrandalakid oma tugevuse ühe nädala pärast peale pinnale kandmist. Seega kergemad mööbliesemed võib põrandale paigutada vähemalt 24 tunni möödudes lakkimisest, põrandakatete paigaldamisega, raske mööbli ja raske kasutuskoormuse rakendamisega on soovitav viivitada vähemalt üks nädal peale lakkimist.
Lakitud põranda määrdunud pinna puhastamiseks tuleb kasutada puhast vett, samuti neutraalseid või nõrgalt leeliselisi (pHLakitud põranda värskendamiseks ja hooldamiseks on spetsiaalsed vahendid, mis kaitsevad lakikihti ja annavad põrandale uue sära.
Õlitatud põrandal saab teha kohtparandusi
Õlitatud ja vahatatud põrand ei ole kilepinnaline. Õli tungib puidupinda ja impregneerib selle. Kattekiht jääb põrandale õhem. Pärast õlitamist saab siis puitpindu viimistleda vahatamisega, milleks sobivad põranda- ja karnaubavaha. Vaha täidab lisaks õlile puidu pooride pealispinnad ja moodustab pinnale kaitsva kihi mustuse ja vee vastu. Karnaubavahaga töödeldud põrand jääb samas veeauru liikumisele avatud ehk hingav, mis on puitpõranda loomulikkuse säilimiseks oluline. Põrandavaha on eriti sobiv suuremat kulumiskindlust nõudvatel pindadel. Õli-vaha süsteem ei mõju kunstlikuna, pealispind jääb loomulikuma väljanägemisega.
Õli eeliseks on ka see, et põrandal saab teha kohtparandusi ja ei pea probleemi tekkimisel ette võtma kohe kogu põranda renoveerimist. Lakitud põrandat on raskem osaliselt parandada. Õlitatud põranda pealispind nõrgem kui lakil, sest õli pinnatugevust oluliselt ei suurenda. Samuti kardab õlitatud põrand punaveini ning leeliselised puhastusvahendid jätavad põrandale plekid. Kui aga õlitatud põrandale jäävad veeplekid, siis on tegemist kehva tööga. Kui puidu pind on õliga küllastatud, siis vesi ja mustus ei saa nii lihtsalt puidu sisse minna.
Õlitatud põrand omandab sügavama ja ilusama värvi kui lakitud põrand ning õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina huvitavamaks. Lakitud pind aga vastupidiselt kaotab aja jooksul oma värske välimuse. Õlitatud põrandate kulumiskindlus tagatakse perioodiliste hooldusõlitustega. Parima tulemuse annavad loomulikult kvaliteetõlid.
Vaha lisab õlitatud pinnale tugevust
Õlitamine ja lakkimine ei ole kindlasti lihtne töö ning võimalusel võiks kasutada spetsialisti abi. Õlitamiseks peab puidupind olema varem töötlemata, puhas, kuiv ja imav. Temperatuur ruumis peaks olema vähemalt 10 ˚C, soovitavalt 15-20 ˚C. Tugevasti imavatel pindadel tuleb esimene kiht õlitada küllalt rikkalikult, et õli saaks üle kogu pinna ühtlaselt sisse imenduda. 10-20 minuti järel tuleb kontrollida, kas õli on kohati täielikult puitu imendunud. Kui ei, siis neid kohti tuleks kohe uuesti õliga katta.
Lõpuks 20–30 minuti pärast tuleb kõik õli ülejäägid põrandalt hoolikalt pehme lapiga ära pühkida nii, et põrandal ei jää näha läikivaid pindu. Vältida tuleks loikude teket, võimalikud loigud eemaldage kiiresti, sest muidu jäävad pinnale nähtavad laigud. Õli pinnale kandmine mitme õhukese kihina annab parema tulemuse kui ühe paksu kihina.
Väiksemad pinnad võib poleerida ka käsitsi, suuremate poleerimiseks võiks kasutada masinat. Poleerimata pind jääb laiguline ning seda on keerukas puhastada. Selleks, et põranda kulumiskindlust suurendada on soovitav see katta õhukese põrandavaha või karnauubavaha emulsiooni kihiga. Õlitatud pind on 20˚C juures kuiv ja uuesti töödeldav 24 tunni pärast.
Enne põranda kasutuselevõttu tuleb lasta õlil üks kuni kaks ööpäeva taheneda. Põranda pesemise, põrandakatete paigaldamisega, raske mööbli ja raske kasutuskoormuse rakendamisega on soovitav viivitada vähemalt üks nädal peale põranda õlitamist. Õlitatud põrandaid tuleks vähese määrdumise korral puhastada ainult leige veega ning ilma puhastuslisanditeta, rasvu eemaldavaid puhastusaineid ja kuuma vett ei tohiks kasutada. Suurema mustuse korral on soovitav põrandat puhastada leiges vees lahustatud oliiviõliseebiga, mis põrandat ka õlitab.
Põranda hooldusõlituse välbad jäävad vahemikku 1 aastast kuni 3 aastani, sõltuvalt põranda kasutuskoormusest ja regulaarsest hooldusest.
Allikad: KvaliteetPõrand, Karl Bilder
