Miks ei tohi ahjus prahti põletada ning miks tuleb halud süüdata alati pealtpoolt?

Ahju kütmisega kaasneb mitmeid müüte, mis kahjuks lühendavad küttekolde eluiga ja saastavad ümbrust. Kui vanasti oli tavaks ahjus kõikvõimalikku prügi põletada, ei tähenda, et seda traditsiooni võiks rahuliku südamega jätkata. Aastakümneid tagasi olid jäätmed oluliselt teistsugused ning samuti on kasvanud aja jooksul ekspertide teadlikkus sellest, mida jäätmete põletamine kaasa toob.

Pottsepp Valdur Kolla selgitab lähemalt, kuidas ahju õigesti kütta ning mis juhtub küttekoldega, kui seal siiski prahti ja niiskeid puid põletatakse.

Ahju ja kamina kütmise kolm reeglit

• Ära põleta ahjus prahti – läikivat ega värvilist paberit, suitsupakke, toiduümbriseid jne

• Küta ainult kuivade puudega

• Süüta puud pealt

Ilmselt ei pea seletama, miks pole hea põletada kilet. Toiduümbrised, suitsupakid ja muud esmapilgul papist-paberist pakendid sisaldavad peidetult või nähtavalt niiskuskindlat kihti. Ajakirjad ja reklaamid on trükitud tavapäraselt läikivale paberile. Pool sellest värvilisest ilust on sellised keemilised ühendid, mida ei peaks suitsuga korstnast õue saatma. Seal liiguvad inimesed ja mängivad meie lapsed ning miks mitte mõelda laiemalt ka taimede, loomade ja kogu maa peale? Lisaks rikub prahi põletamine ka küttekollet ennast.

Miks ei tohi kütta niiskete puudega?

Puudesse jääb alati mingi niiskus. Me ei saa seda tavaoludes kätte, kuna see seostub ümbritseva õhuniiskusega. Küttesobilikuks loetakse puud, mille niiskusesisaldus on 20% või alla selle.