Betoonist välistrepi renoveerimine – mida sellest teada tasuks?

Vaatamata sellele, et betoon on suures plaanis väga vastupidav materjal, jõuab ka betoontreppide elutsükkel ükskord sellesse faasi, kus peame mõtlema selle renoveerimisele. Tegelikult oleks mõistlik hakata tegutsema kohe, kui näed trepis esimesi pragusid või mõrasid, sest tekkinud avade kaudu hakkab lagunemisprotsess eksponentsiaalselt kiirenema – sademed, külmumis- ja sulamisprotsessid murendavad trepi küljest tükk-tüki haaval betooni lahti ning paljastunud raudarmeering hakkab tasapisi roostetama. Järgnevalt vaatame, millele peaks betoonist välistrepi renoveerimisel tähelepanu pöörama, et kindlustada selle vastu pidamine pikkadeks aastateks.

Enne veel, kui hakkad lagunenud treppi kokku lappima, tasub mõelda – mis põhjustas trepi lagunemise? Loomulikult võib siinkohal olla üheks väga ilmseks põhjuseks trepi vanus või halb ehituskvaliteet ning selles osas midagi ette võtta ei ole. Samas, kui trepi eluiga ei ole hinnanguliselt veel nii pikk, et oleks loogiline eeldada selle lagunemist, tasub põhjus üles otsida ja enne parandustöid sellega tegeleda. Vastasel juhul ei saa ka renoveeritud trepi eluiga eriti pikk olema.

Mõned kiire lagunemise põhjused

• Trepil puudub varikatus: kui trepi kohal puudub varikatus, siis sademete ning külmumis- ja sulamisprotsesside tõttu on pidevalt suurem oht, et ka kõige pisematest mõradest ja täketest saab alguse lagunemisprotsess.

• Trepil puudub korralik vundament: kui trepil ei ole korralikku vundamenti, mis ulatub allapoole külmumispiiri, siis suure tõenäosusega aja jooksul trepp vajub viltu.

• Trepp ei ole maja vundamendi külge ankurdatud: trepp tuleb korralikult maja vundamendi külge kinnitada, kuna vastasel juhul tekib oht, et trepp vajub viltu ja maja serva tekib lõhe.

• Libedusetõrjeks on kasutatud sobimatuid kemikaale: enne libedustõrje vahendi kasutamist tuleks uurida, kas see sobib trepi materjalile, kuna vastasel juhul on võimalus, et see võib treppi aja jooksul lõhkuda.

Korralik puhastamine on esmatähtis

Kui soovid, et renoveeritud trepp oleks sama vastupidav, kui uus, siis ei tohi mitte mingil juhul olla hooletu betoonitöödele eelnevas ettevalmistusfaasis. See tähendab, et trepilt tuleb eemaldada kõik lahtised murenenud osad. Kui tundub, et see on mõnes kohas väga pudedaks muutunud, võid asendamist vajava materjali eemaldamiseks kasutada traatharja. Trepp tuleb täielikult puhastada sh samblast, võimalikest värviplekkidest jms. Viimaste jaoks võib kasutada spetsiaalseid betoonipesuvahendeid. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et selleks tööks on survepesur väga hea abiline, siis selle kasutamisel tuleks olla ettevaatlik – kui kahjustused ulatuvad trepi sügavamatesse kihtidesse, võib sinna sattuv vesi olukorda hullemaks teha.

Valamistööd

Betoontreppi parandades saab parima tulemuse, kui ei hakata üksikuid auke lappima, vaid terve pealmine trepi kiht valatakse ühes tükis uuesti peale. Tugevuse saavutamiseks on mõistlik betoonkiht armeerida ning kasutada tuleks tugevamat betoonisegu. Segu valikul tuleks arvestada ka sellega, et kui tegemist on elamu ainsa sissepääsuni viiva trepiga, siis on väga oluline tööde kiirus ja eelistada tuleks valamissegusid, mille kuivamisaeg on kiirem. Keeruliseks võib siinkohal teha renoveerimistööd asjaolu, et parandatud trepp ei saa olla kõrgem kui vana, sest mõistagi sellisel juhul välisuks enam ei avane. Nii tuleb parima tulemuse nimel enamasti tegeleda ka parandamist vajavalt trepilt pealmise betoonkihi eemaldamisega.

Vali õige aeg

Betoonitööd on küllaltki ilmastikutundlikud, seega hea ja tugeva välistrepi saavutamiseks on mõistlik töid ajastada nii, et ilmastikutingimused oleksid soodsad. Kuna väga kõrge ja madal temperatuur ei ole betooni kuivamise seisukohalt sobilik, siis tasub tööd ette võtta pigem just kevad- või sügisperioodil. Kui siiski juhutub, et töödeks planeeritud päeval on ilm ebatavaliselt soe, võib valatud trepi aeglasemaks kuivamiseks otsese päikese eest kaitsmiseks katta.

Mõtle talvisele libedusele

Tulenevalt sellest, et välistreppi tuleb ka talvel igapäevaselt kasutada, peaks mõtlema selle ohutuse peale libeduse seisukohast. Libe teravate servadega betoontrepp võib vastasel juhul väga ohtlikuks osutuda. Libedusega võitlemiseks on mõistlik trepiastmed katta libisemiskindlama töötlusega katetega:

• Pesubetoon: selle variandi puhul kaetakse betoonplaat graniitkillustikuga ja pestakse selle ülemises kihis osa betooni maha, nii et graniidi terav struktuur paljastub ja tagab libisemiskindluse.

• Harjatud betoon: selle variandi puhul harjatakse valatud betoonpind üle, mille tagajärjel tekivad reljeefse pinnaga astmed.

• Vedelplast: siin on tegemist spetsiaalse kiirelt kivistuva pinnakattematerjaliga, mis on oma olemuselt lisaks heale libisemiskindlusele ka veekindel ja väga vastupidav.

Millal kutsuda spetsialist

Kui välistrepil on vaid pindmised vigastused, siis võib iseenesest vajalike baasoskuste olemasolul ka ise treppi parandada üritada, kuid kui kahjustused ulatuvad trepi sügavamatesse kihtidesse, on alati mõistlik kaasata spetsialist. Kogemus aitab sellisel juhul ka kiirelt ära otsustada, kas mõistlikum on trepi parandamine, või hoopistükkis asendamine uuega.

Allikas: Hange.ee