Levinumad vead, mida kipsplaatide paigaldamisel tegema kiputakse
(2)Üsna laialt on levinud erinevad väärarusaamad kipsplaadi paigaldamisest. Toome välja mõned levinumad müüdid, mis paika ei pea ning vaatame lähemalt, kuidas on õige paigaldada kipsplaate seina, lakke ja põrandale.
Kõik kipsplaadid on ühesugused
Ehituspoed müüvad erinevaid kipsplaate: tavalisi, niiskuskindlaid, kergeid ja tulekindlaid. Mõnes ehituspoes on valik veelgi suurem ning iga funktsiooni ja ruumi jaoks on olemas sobiv plaat. Kindlasti tasub enne tegutsema asumist konsulteerida ehituspoe müüjaga.
Kipsplaadil pole kindlat jõutelge
Kipsplaat on vastupidavaim mööda jõutelge. Kui kipsplaadist on vaja lõigata ristkülikukujuline tükk mõne ala katmiseks, tuleb lõigata vajaminev tükk piki kipsplaati. Nii püsib see tugevana.
Võrkteip on tugevaim
Võrkteip ei ole küll nõrk, kuid spetsialistide arvates on paberteip ühenduskohtade liitmiseks tugevaim. Samuti kiputakse arvama, et võrkteipi on hea igal pool ehitusel kasutada. Nimelt on paberteibi keskel korts. Seetõttu on seda hea kasutada näiteks nurkadega seotud töödes.
Mida pikem on kruvi, seda parem
See ei ole tõsi. Ei ole hea kasutada eriti pikke kruve, sest need ei kinnita kipsplaati seinale paremini. Ülipikkade kruvide kasutamine võib hoopis kahjustada karkassi, juhtmeid või torustikku.
Kipsplaadi kruvid on kõik ühesugused
Tegelikult erinevad kruvid selle poolest, kas karkass on metallist või puidust. Iga materjali jaoks oma asi.
Vahed ja paigalduskahju
Teip vigade parandamisel ei aita. Vahed ja kahjud tuleb välja lõigata ja asendada või täita millegagi enne teipimist.
Garaažis ja ühiskondlikes ruumides ei ole vaja teipida
Selliste ruumide viimistlemine näib küll mõttetu lisatööna. Küll aga on see oluline tuleohutuslikel eesmärkidel ja hoone püsivuse huvides.
Pole oluline, kuidas kipsplaadi nuga hoiad
See loeb küll. On kolm võtet, mida kasutada saab ja igal võttel on erinev jõud. Need võtted tasub professionaalsuse huvides endale selgeks teha. Pöidla asetamine noa seljale tagab kindla ja ühtlase jõu. Nimetissõrme asetamine noa keskkohast vasakule seab rõhu vasakule ja paremale asetamine seab rõhu paremale.
Kuidas materjali paigaldada?
Kipsplaat on looduslikust toorainest valmistatud ehitusplaat, mis on kaetud tugeva kartongiga.
Kipsi headeks omadusteks on tulekindlus ja heli isolatsioon. Kipsplaate kasutatakse erinevates siseruumides hoolimata ruumi otstarbest nii elumajades, ühiskondlikes hoonetes, büroodes, tööstushoonetes.
Kipsplaadi paigaldamine sõltubki paigaldatavast pinnast.
• Sein. Kipsplaate paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt (väga kõrgete seinte puhul). Horisontaalsel paigaldamisel kinnitatakse plaadid karkassile jättes plaadi otsaservad eelneva rea suhtes vähemalt 300 mm nihkega.
Vertikaalse paigaldamise puhul kinnitatakse üksteise suhtes nihkega, ehk plaatide liitekohad ei tohi moodustada risti. Mõlema paigaldusviisi puhul on oluline jätta tahvlite vahele 2-3 mm vuugivahe. Kasutades mitut kipsplaadi kohti pole plaatide otste kinnitamiseks mõeldud nurka vaja kasutada.
• Vahesein. Õigesse mõõtu lõigatud kipsplaadid paigaldatakse aluskonstruktsioonile kruvidega, jättes plaadi ja kõrval asuva konstruktsiooni vahele 7-10 mm laiuse vahe. Oluline on jälgida, et plaatide ühenduskohad seina eri pooltel ei satuks samadele karkassipostidele.
Karkass täidetakse mineraalvillaga. Kipsplaadi ja konstruktsiooni vahelised vuugid täidetakse akrüülmassi või kipsiseguga kodu plaadi ulatuses.
• Lagi. Kipsplaadid tõstetakse spetsiaalse plaaditõstukiga lae alla ning kinnitatakse karkassile. Kinnitamisel tuleb jälgida, et plaatide lühemad küljed toetuksid abikandjatele ega moodustaks pikki ristvuuke. Kipsplaatide paigaldamisel arvesta valgustite ja muude lakke paigaldatavate esemete raskusega.
• Põrand. Kipsplaate võib kasutada nii puitkonstruktsioonide kui terastalade katmiseks. Kasutatakse vanade põrandate renoveerimiseks, tulekindla põranda ning suuri raskusi taluva põranda ehitamiseks.
Kipspõrand on kaks teineteise külge kinnitatud või liimitud põrandaplaati. Paigaldamisel asetatakse esimene kiht risti harvlaudisega, teine kiht asetatakse alumisele nihkega, et ei tekiks liitekohtadele risti. Talade vaheline ruum täidetakse mineraalvillaga.
Kipslaadi paigaldamine eeldab alati ka korrektset karkassi paigaldust.
Kipsplaadi viimistlemine
Selleks, et kipsist seinad, laed ja põrandad näeksid esinduslikud välja, on vajalik kipsplaati ka viimistleda. Viimistletud pinnale saab paigaldada tapeedi või värvida dekoratiivvärviga.
Kipsplaadi pahteldamine
Kipsplaadi viimistlemine algab pinna katmisest pahtliga. Esimese kihina kantakse kipsile jäme pahtel, mis kuivab kauem. Seejuures ei tasu viimistlusmaterjaliga koonerdada. Esimene kiht kaetakse keskmise jämedusega pahtel, millega täidetakse poorid ning seejärel kantakse kolmanda kihina peenekoeline viimistluspahtel.
Kipsplaadi vuukimine
1. Vuugi pahteldamine: vuuk täidetakse õhukese pahtlikihiga.
2. Teipimine: märjale pahtlile surutakse spetsiaalne paber- või klaaskiudlint.
3. Lindi pahteldamine: lindile kantakse uus kiht pahtlit mis tasandatakse mõlemale poole vuuki. Samuti teibitakse ja pahteldatakse kõik nurkliited (välisnurkade kaitseks võimalike vigastuste eest kasutatakse tugevdusliistu või nurgateipi).
4. Vuugi teistkordne pahteldamine: peale pahtli kuivamist on vajalik vuugi täitmine uue pahtlikihiga, sest kuivanud pahtel tõmbub kokku.
5. Lauspahteldus: kuivanud pinnal teostada lauspahteldus kergpahtli või peenpahtliga.
6. Lihvimine: kuivanud kipsplaadi pind lihvitakse peene liivapaberiga ööpäeva möödudes. Pinnalt eemaldatakse lihvimistolm.
7. Kruntimine: puhtale aluspinnale kantakse kruntvärv.
Kipsseina lõppviimistlus
Krunditud pind kaetakse tapeedi või värviga. Tapeetimisel ei ole aluspinda vaja nii põhjalikult ette valmistada kui värvimise puhul, sest tapeet varjab väikesed iluvead.
Seina värvimisel peab aluspind olema sirge ja ilma vigastusteta. Selleks, et aluspind ei jääks pealisvärvist läbi kumama, on oluline pind katta spetsiaalse värviga — heleda seinavärvi puhul heleda kruntvärviga, tumeda värvi puhul tumedama kruntvärviga. Pealisvärvi kantakse seinale 2-3 kihti, mis tagab ühtlase tulemuse.
Allikad: Bergsby Grupp, popularmechanics.com