Kui tihti peaksid köögis nõudepesusvammi vahetama?

New Yorgi ülikooli teadlase sõnul on nõudepesusvamm bakteririkkaim asi köögis. Selle poorne tekstuur on kõiksugustele bakteritele ideaalne kasvulava. Tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et sageli pühitakse käsnaga näiteks kohti, millel on olnud toores liha. Nii võivad kätele hõlpsasti sattuda salmonelloosi tekitavad bakterid.

Isegi kui köögis liha ei küpsetata, puutub käsn sellele vaatamata kokku erinevate haigustekitajatega, sest neid leidub ka juurviljadel. Spetsialisti sõnul on tõenäolisem, et inimene saab toidumürgituse oma kodus kui restoranis, sest kodus ei kehti erinevad hügieeninõuded. Niisiis on nõudepesusvammi korralik puhastamine peale igat kasutuskorda ülioluline. Kindlasti tuleb jälgida, et vett täis svamm ei jääks kraanikaussi vedelema vaid saaks korralikult välja väänatud nign kuivaks kasutuskordade vahepeal kenasti ära. On ju niiske pinnas bakteritele ideaalseks kasvulavaks.

Õnneks pole svammi puhastamine mitte midagi keerulist — näiteks tee aeg-ajalt kraanikaussi lahus, milles on üks osa valgendit ja üheksa osa vett ning jäta svamm ja teised köögilapid sinna mõneks minutiks ligunema. Hiljem võta svamm klooriveest ära, loputa see korralikult veega üle, vääna välja ja jäta õhu kätte kuivama.

Kui kloor tundub liiga karm keemia, siis pese svamm peale igat kasutuskorda õrna nõudepesuvahendiga korralikult puhtaks ja jäta see õhu käte kuivama, ka sellest on mõnevõrra kasu. Kuigi palju “reklaamitakse” ka mikrolaine ahju-nippi (käsn asetatakse veega täidetud kaussi ja keedetakse mikrolaineahjus), siis hävitab selline meetod vaid 60% bakteritest. Seega on ikkagi oluline svamm õigel ajal uue vastu välja vahetada.

See, kui tihti nõudepesusvammi vahetada, sõltub selle kasutustihedusest ja puhastamisest. Saksamaa teadlaste poolt läbi viidud uuringu põhjal võib aga öelda, et ühe nõudepesusvammi kesmine eluiga on kõigest nädal aega!