Kas koduhoovis tohib autot pesta?

Autode pesemine koduhoovis on suures osas õnneks minevikku jäänud komme, ent leidub neidki, kes armastavad oma masinale kogunenud mustusega kodustes tingimustes tegeleda. Kui näiteks Leedus on väljaspool autopesulaid autode pesemine seadusega keelatud ja trahvitav, siis meil seadus sellist tegevust otseselt ei keela.

Eestis on liiklusseadustiku järgi keelatud mootorsõidukit pesta veekogus või veepiirile lähemal kui 10 meetrit. Samuti ei tohi saastada keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud. Auto pesemise otsas otseselt piiranguid sõnastatud pole, kuid tervise ja looduse seisukohalt on muidugi parem sellist tegevust koduaias vältida. Eriti, kui läheduses juhtuvad kasvama õunapuud, marjapõõsad ja muud söödavad taimed. Aga mitte ainult taimestik pole see, mis kahjustada saab - ekperdid hoiatavad, et mootorsõiduki pesemise käigus satuvad ohtlikud ained pinnasesse ja joogivette.

Kui minna tagasi Leedu kogemuse juude, siis auto pesemise eest selleks mitte ettenähtud kohtades on seaduse rikkujat ootamas hoiatus või rahatrahv suuruses 20-140 eurot, rikkumise kordumisel rakendatakse rahatrahvi 140-600 eurot. Sealsete seaduste järgi peab inimene tagama, et keskkonnale ei tekiks kahju ning kes ikka väga tahab oma sõidukit justnimelt kodustes tingimustes küürida, peab suutma reovee kokku koguda, et see ei satuks keskkonda. Et sellist lahendust oma koduõuel rakendada, on vaja mõistagi suuri investeeringuid, mis ei tasu end tõenäoliselt kunagi ära ja soodsam on sõita lihtsalt lähimasse autopesulasse.

Üks õliliiter reostab pool hektarit maad

Ohtlike jäätmete käitlusega tegeleva „Toksika“ labori juhataja Rita Paukštė selgitab Leedu väljaandes ManoNamai, et pestes autosid autopesulates, mis pole selleks projekteeritud ja kohandatud, satub keskkonda palju loodust kahjustavaid saasteaineid, mis lekivad põhjavette.

„Veega autolt maha uhutud kemikaalid imenduvad pinnasesse ja võivad jõuda maa-alustesse veevarudesse, kaevudesse ja sattuda mulda kohtades, kus kasvatame köögivilju.“ Keemilised ühendid, mis satuvad reservuaaridesse, kujutavad endast ohtu lastele ja lemmikloomadele, aga ka metsloomadele ja kaladele.

Asjatundja hinnangul reostab vaid üks mahaloksunud õliliiter pool hektarit maad aastakümneteks ja katab veekogudesse sattununa umbes hektari suuruse veepinna õlikihiga.

„Mulda sattunud õli eraldab erinevaid keemilisi elemente, mis ohustavad inimeste ja loomade tervist. Õlis sisalduvad raskemetallid võivad kahjustada närvisüsteemi, neere ja mõned neist põhjustavad vähki,“ lisab ta.

Enimkasutatavad pesuvahendid sisaldavad fosfaate, mis põhjustavad teadaolevalt ka vetikate kasvu, mis toob omakorda kaasa hapnikupuuduse ja põhjustab kalade lämbumist.

Kuigi meil seadus kodust autopesemist otseselt ei reguleeri, tasuks ehk siingi keskkonnale ja oma tervisele mõelda ning küürida autot vaid selleks ettenähtud kohtades.