Õhksoojuspumba paigaldamine nõuab luba. Mis maksab projekt ja mida veel paigaldusest teada tasuks?

Küttehooaeg on peatselt ukse ees ning õhksoojuspump on lihtne ja mugav lahendus, millega toa kiirelt soojaks saab. Kuigi tegu on kütteseadmega, arvavad paljud, et seda ei pea ehitisregistrisse kandma, vaid tegemist on pigem kodutehnikaga, nagu nõudepesumasin või külmkapp, mis ühendatakse lihtsalt vooluvõrku. Kui palju maksab õhksoojuspumba projekt ja mis võib juhtuda, kui jätta kütteseade seadustamata?

Õhksoojuspump on kujunenud äärmiselt populaarseks küttelahenduseks, mida saab paigaldada praktiliselt kõikidele hoonetele. Selle soetamine ja paigaldus käib tavapäraselt kiiresti, kuid sageli ei pöörata tähelepanu vajalikule dokumentatsioonile.

Ehitusseadustiku kohaselt on õhksoojuspumba paigaldamise puhul tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega, mis muudab ehitise välisilmet. Seetõttu on enne seadme paigaldamist vajalik esitada kohalikule omavalitusele läbi Riikliku ehitisregistri ehitusteatis ja -projekt. Ehitusprojekt peab sisaldama tiitellehte, sisukorda, seletuskirja, asendiplaani, vajalikke jooniseid, mis sisaldavad nt korruse põhiplaani, katuseplaani, tehnoruumi joonist jms.

Kui tegu on kortermajaga on vajalik enne õhksoojuspumba paigaldamist saada kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek. Lisaks võivad vajalikuks osutuda muud volitused, kooskõlastused, heakskiidud nii naabrite kui ka Päästeametiga. Asudes miljööväärtuslikus piirkonnas, tuleb arvestada ka kehtivate eritingimustega.

Õhksoojuspumba projekti koostamise hind sisaldab:

• Põhiplaani

• Asendiskeemi

• Lõikeid

• Vaateid

• Struktuurskeemi

• Seletuskirja

• Vajadusel täiendavad mõõdistamist

• Ehitusteatise esitamist ehitusregistrisse

• Kooskõlastamist kohalikus omavalituses

Hange.ee keskkonnas jääb õhksoojuspumba seadustamine 150-600 euro vahele, tehes projekti keskmiseks hinnaks 375 eurot. Õhksoojuspumba paigalduse eest tuleb välja käia umbes teine sama palju. Projekti võib koostada ka kinnistuomanik ise, kuid see peab vastama nõuetele.

Mis juhtub, kui õhksoojuspumpa ei seadustata?

Seadustamata õhksoojuspump võib kaela tuua nii rahatrahvi kui ka nõude seade eemaldada. Korterelamutes on vajalik naaabrite nõusolek, kuid kui see puudub ja mõni müra ja vibratsiooni tõttu kannatav kaasomanik on omavalitsusse kaevanud, võibki selguda, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis ja puudub kaasomanike nõusolek. Sellisel juhul jääb kaks võimalust - kas seade tagantjärgi seadustada ning saavutada kaasomanikest naabritega kokkulepe või siis seade likvideerida.

Päris muretu pole olukord ka eramus. Probleeme võib ette tulla ka kinnisvara müümisel ja esmapilgul pisike detail võib rikkuda eduka müügitehingu. Probleeme tekib just siis kui ostu-müügitehingusse on kaasatud ka pank. Laenutaotleja saadab pangale olemasoleva info ostetava kinnisvara kohta, pank kontrollib kõik andmed üle, vaatab ehitisregistrit ja tuvastab, et õhksoojuspump kütteelemendina ei ole sisse kantud. Sellisel juhul tahab pank enne laenu väljastamist korrastada registri andmed, mis võib olla üsna ajamahukas ettevõtmine, millega kaasnevad ka lisakulud. Juhul kui ostja panka ei kasuta ja lepib selle puudusega, siis kohustus registris õige kütteseade sisse viia, kandub edasi uuele omanikule.

Nagu iga teise asjaga, on ka õhksoojuspumba seadustamise puhul lihtsam ja soodsam teha vajalikud toimingud ära enne, kui kiire müügiprotsess alguse saab. Seepärast tasub õhksoojuspumba paigaldamisel varuda veidi aega ja teha taustauuringut, lisainfot tasub küsida ka firmalt, kes pumpa paigaldab.

Allikad: Hange.ee ja Arco Vara blogi