Pakendite pesemisvajaduse põhjus on tegelikult hästi lihtne, õigemini on neid kaks. Esiteks määrivad räpased pakendid ära ülejäänud, juba konteinerisse paigutatud puhtad pakendid. Teiseks on puhastel pakenditel kordades suurem võimalus saada taaskasutatud. Määrdunud pakendid lähevad üldjuhul põletamisele, kuid puhtaid kasutatakse toorainena uute asjade valmistamisel. Lihtsustatult- kui paned pakendikonteinterisse puhta ehk pestud pakendi, saab see taaskasutuses uue elu, kui musta, läheb see põletamisse.

Aga kus on mõistlikkuse piir ehk mida tasub pesta ja mida mitte?

Toome ühe lihtsa näite. Kohupiim on poes müügil peamiselt kahesugustes pakendites: kilepakendis nn kohupiimatuutu ja siis plasttopsi pakendatuna. Kilepakendi pesemine oleks tõesti keeruline, aeganõudev ja palju vett kulutav, mistõttu on mõistlik panna see olmejäätmete sekka. Plasttopsi puhastamine on aga tunduvalt lihtsam – natuke vett sisse, loputa ja puhas ta ongi. Üldjuhul ongi nii, et kui kilekottidesse on paigutatud rasvased toiduained (näiteks liha vaakumpakendis), siis nende puhastamisel polegi mõtet. Aga kui pakend on tugevamast plastikust, siis loputage läbi ja pange puhaste pakendite sekka.

Reegel: pese vahetult peale kasutamist

Kõige vähem energiat ja vett kulub siis, kui puhastate pakendid vahetult peale nende kasutamist. Pakenditega on samamoodi nagu lauanõudega – kõige lihtsam on neid puhastada kohe peale kasutamist. Hiljem kulub nõude või pakendite külge kleepunud jäätmete puhastamisele tunduvalt rohkem aega, vett ja energiat. Kellel on kodus nõudepesumasin, kuhu jääb nõude kõrvalt veel ruumi, laotage pakendid sinna pealmiseks kihiks. Sellisel juhul ei kuluta te ühtegi lisaliitrit vett.

Allikas: Ragn Sells