Milline küttesüsteem uude majja valida? Puukütte, gaasikütte, maakütte ja teiste lahenduste head ja vead

Igale inimesele meeldib, kui kodus on soe ja mugav — soojus loobki kodutunde. Seepärast on oluline valida eramu küttesüsteem targasti ja paigaldada see kvaliteetselt. Tänapäevaste võimaluste abil saab luua eramajas väga head elamistingimused ning jääda samas energia- ja kulusäästlikuks. Vaatame uue küttehooaja eel, mis on ühe või teise küttelahenduse plussid ja miinused.

Sobivat küttesüsteemi valides tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid:

• maja asukoht küttevõrkude/trasside suhtes

• rahaliste kulutused küttesüsteemi väljaehitamisel

• küttesüsteemi püsi-/hoolduskulud

Puuküte

Plussideks on suhteliselt odav hind, sõltumatus elektrikatkestustest ning parem siseõhu kvaliteet: ahjuga kütmine ei kuivata õhku nii palju nagu kesk- või elekterküte. Miinuseks on töömahukus: puid peab tassima, kuskil ladustama, käsitsi katlasse tõstma või ahju panema, katelt on vaja töökindluse tagamiseks puhastada.

Elektriküte

Kindlasti mugav, aga kallis lahendus. Sobib rohkem kortermajja, sest korterites on köetavat pinda üldjuhul vähem kui eramus. Eramus võiks elekterkütet mõne teise kütteliigiga kombineerida.

Gaasiküte

Gaasiküte on mugav ja suhteliselt soodne küttelahendus, ent selle tingimuseks on gaasitrassi olemasolu. Gaasivõrguga liitumine nõuab väga suurt investeeringut. Üheks miinuseks võib pidada ka gaasihinna kõikumisi.

Pellet-/graanulküte

Plussideks on mõistlik hind, keskkonnasõbralikkus, mugavus ja kütmise automaatsus, miinusteks aga kohustus mahutit küttematerjaliga täita ja tuhka eemaldada, samuti on vaja ruumi pelletite/graanulite ladustamiseks.

Maaküte

Maaküte on väga mugav ja igakuine küttekulu on madal. Selle küttesüsteemi paigaldamine on aga kulukas ja päris igale poole seda paigaldada ei saa. Arvestada võiks ka põhimõttega, et mida suurem maja, seda efektiivsem on maasoojuspumba kasumlikkus ning seda lühemaks jääb tasuvusaeg. Samuti on soojuspump seda tõhusam, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, mistõttu sobib see eelkõige majale, kus on põrandaküte või radiaatorid.

Õhk-vesi-soojuspump

Õhk-vesi-soojuspump on väga säästlik seade, mis töötab seda paremini ja seda suurema kasuteguriga, mida väiksem on temperatuuride vahe väliskeskkonna ja hoones oleva soojuskandja vahel. Miinustena peab nimetama kõrget paigaldusmaksumust. Tähelepanu tasub pöörata seadme võimsusele ja tüübile, kuna osad õhk-vesi-soojuspumbad ei suuda kõige käredamate talvekülmadega välisõhust energiat toota ning lülitavad ümber (kallimale) elektrikütterežiimile. Uuemad ja paremad soojuspumbad töötavad enne elektrilisele küttekehale täielikult üle minemist kuni -28°C kraadise välistemperatuurini.

Õhksoojuspump

Õhksoojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav, ent see sobib pigem väiksemale eramajale. Suuremate pindade kütmiseks sellest üksi ei piisa ning külmematel ilmadel vajab õhksoojuspump kindlasti enda kõrvale lisakütet. Miinusteks on ka õhksoojuspumba tekitatav müra ja kütmise tagajärjel tekkiv kuiv õhk.

Päikeseenergia

Päikeseenergia sobib sooja tarbevee või elektri tootmiseks, samuti õhksoojuspumpade ja maakütte puhul kombineeritud küttelahendusena. Kuigi päikesekollektorid ja -paneelid muutuvad järjest odavamaks, siis on investeeringute maht endiselt üsna kõrge ja tasuvusperiood pikk.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kulutused küttesüsteemide ehitamisel ja kasutamisel võivad erineda märkimisväärselt. Valik tuleks langetada lähtudes hoone eripärast, planeeritavast kasutuseast, rahalistest võimalustest ning ligipääsust küttevõrkudele. Hoone energiavajadus sõltub maja soojustusest, aknapindade suurusest, ruumide sisetemperatuurist, sooja vee tarbimisest ja muust. Sageli on parim lahendust just kahe või ka enama kütteliigi kombineerimine.

Tekst: Arco Vara blogi / moodnekodu.ee arhiiv