Sügisväetamine — millal on õige aeg seda teha ja milliseid taimi väetada?

Hea aeg sügisväetamiseks on juba augustis, sest siis moodustuvad järgmise aasta püsikute õienupud. Sügisese väetamise ajal peaksid taimed olema veel suviselt rohelised. Kui taimed on juba hakanud juba sügisvärvidesse muutuma siis on väetamisega hiljaks jäädud, sest taimed ei omasta enam sügisväetises olevaid toitaineid.

Aiapidajad on ehk märganud, et tänavu on suve lõpp olnud kiirem ja sügis jõuab kohale oodatust varem. Seega on hea aeg sügisväetamisega pihta hakata.

Milleks üldse väetist vaja on ja milliseid taimi väetada? Sügisesest väetamisest saavad kasu kõik mitmeaastased taimed: ilupuud ja -põõsad, vilja- ja marjataimed, viinapuud ning ka muru. Õigeaegselt teostatud sügisväetamine parandab taimede külmakindlust ning suurendab järgmise aasta õitsemist ja saaki. Sügisväetis aitab okstel puituda, soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru lisaks külmale ka haigustele vastupidavamaks. Võrdviisi olulised on nii kevad- kui sügisväetamine, kuid meeles tasub pidada, et sügis- ja kevadväetis on erineva toimega ning sisaldavad erinevaid mikroelemente.

Kui kevadel ja suve esimesel poolel on taimede toidulaual tähtsal kohal lämmastik, mis aitab hoogsalt kasvada, siis suve lõpus saavad oluliseks fosfor ja kaalium. Fosfor tugevdab kudesid, tänu millele paraneb talvekindlus. Samuti soodustab fosfor õite moodustumist ja suurendab järgmise aasta õitsemist ning marja- ja viljapuude puhul ka järgmise aasta saaki.

Kaalium soodustab suhkrute ladestumist ja suurendab külmakindlust - tänu kaaliumile muutuvad rakuseinad tugevamaks ning taim on vastupidavam. Nimelt tõstab kaalium taimerakkude vedeliku kontsentratsiooni ja samal ajal külmumispunkti. Kaalium toimib taimedes otsekui antifriis autos.

Eriti kulub sügisväetis ära külmahelladele puittaimedele ja kevadel istutatud okaspuudele.

Lämmastikku ei anta sügisel mitmeaastastele taimedele

Lämmastikku sügisväetistes pole või on seda väga vähe, kuna lämmastik põhjustab taime roheliste osade kasvu ja taime üleminek talvepuhkusele on häiritud. Lämmastiku mõjul ei puitu ka koed korralikult ja muutuvad külmaõrnaks. Tasub ka meelde jätta, et suve lõpul antud lämmastik aeglustab viljade valmimist.

Selle asemel saab üheaastaseid taimi, näiteks rõdukastides kasvavaid lilli, kogu suve jooksul väetada lämmastikku sisaldava väetisega. Tänu sellele õitsevad lilled kuni esimeste külmadeni.

Erandiks on siinkohal muru - muru sügisväetises võib olla ka mõni protsent lämmastikku. Muru sügisväetamisega ei ole ka nii suurt kiiret, kui muude taimedega. Õiget aega tuleb silma järgi hinnata - kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega veel toitaineid.

Kas kompost koduaias on piisav väetis?

Aia- ja olmejäätmete komposti toitainesisaldus on enamasti nii madal, et rohkesti toitaineid vajavate aiataimede jaoks sellest ei piisa. Küpse komposti toitained lahustuvad aeglaselt ning vabanevad taimede kasutusse alles aastate jooksul. Aia- ja olmejäätmete kompost on pigem pinnaseparandaja. Looduslikuks väetamiseks kasutatakse pigem orgaanilisi väetiseid, kuid mugav on kasutada ka toitainerikkast spetsiaalset kompostmulda.

Allikad: Biolan.ee ja bauhaus.ee