Vana maja ei maksa suurte elektriarvete hirmus üle soojustada

Kallinenud elektrihinnad on pannud paljusid majaomanikke maja soojuspidavust kriitiliselt hindama. Nii mõnigi on enne uut talvehooaega ette võtnud suuremad või väiksemad soojustamistööd. Üldjuhul on selline käitumine loomulikult igati mõistlik, sest toasooja pole ju mõtet tänavale lasta. Vaatame aga lähemalt, millised on soojakaod hoone erinevates osades ning millisel juhul ei maksaks hoonet üle soojustada.

Kolm aastat tagasi, kui enda perele tsaariaegse palkmaja soetasin, oli esimeseks suureks küsimuseks soojustus. Sai kaevatud nii muinsuskaitsealastes materjalides ning konsulteeritud nii restauraatorite, ehitajate kui arhitektidega. Sealjuures läksid arvamused lahku - kui ehitajad oleksid soovitanud tõmmata kogu maja seestpoolt „kilekotti“, siis arhitekt ja restauraator leidsid, et ehk ei olegi vana maja palkseinu mõtet soojustada, kuna kadu seinte kaudu on minimaalne. Kui karkassmaja soojustamine on meie kliimas elementaarne, siis massiivne palk, mis on heas korras ja oma vajumised enam kui saja aastaga ära teinud, ei pruugigi üldse soojuskihti vajada. Kui seda teha, siis soovitatakse seda aga teha tingimata väljastpoolt, kuna niiskustehniliselt on nii turvalisem ja kandekonstruktsioon saab olema soojas ja kuivas. Seestpoolt soojustamine on iseenesest võimalik, ent vajab põhjalikku kalkuleerimist vana maja spetsialistide poolt. Põhiliseks riskiks on siinkohal külmasildade teke vaheseinte, vahelagede ja avatäidete juures ning niiskus seina pinnal, mis võib muutuda soodsaks pinnaseks kõikvõimalike seente tekkele.

Kui välisseina kaudu on soojakadu vaid 15% ja fassaaditööd on majal tehtud, tasub hoolega läbi mõelda, kas seina soojustamine end üldsegi ära tasub. Maja, mille omanikuks ise sain, oli saanud uue puitvoodri ja selle lahtikakkumine koos soojustamisega oleks tähendanud suuremaid kulusid, kui ettevõtmise tasuvus. Ka majale pilgu peale heitnud muinsuskaitse litsentsiga restauraator soovitas eelnevalt soojustada ära hoopis põrandad ja katuse ning seejärel vaadata, kas hoone seinad üldse vajavad soojustamist. Sel hetkel tundus see kummaline nõuanne, aga nüüd, paar aastat hiljem on selge, et tegu oli õige otsusega. Soojustatud sai maja vundament ja põrandad, paigaldatud õhk-vesi soojuspump ja vesipõrandaküte ning katus sai samuti korraliku soojustuse. Seinad sai soojustatud vaid tuulekojas (karkass) ja pööningul, kus palksein puudus. Maja on soe ning energiatabimine ja küttekulud on minimaalsed ning otsus loobuda seinte soojustamisest on end igati tõestanud. Kunagi hiljem, kui fassaadivoodri vahetamine peaks kerkima päevakorda, on alati võimalus soovi korral soojustamine käsile võtta, kuid oma kogemuse põhjal võin öelda, et niisama seda teha pole mõtet.