Vana maja ei maksa suurte elektriarvete hirmus üle soojustada
(7)Kallinenud elektrihinnad on pannud paljusid majaomanikke maja soojuspidavust kriitiliselt hindama. Nii mõnigi on enne uut talvehooaega ette võtnud suuremad või väiksemad soojustamistööd. Üldjuhul on selline käitumine loomulikult igati mõistlik, sest toasooja pole ju mõtet tänavale lasta. Vaatame aga lähemalt, millised on soojakaod hoone erinevates osades ning millisel juhul ei maksaks hoonet üle soojustada.
Kolm aastat tagasi, kui enda perele tsaariaegse palkmaja soetasin, oli esimeseks suureks küsimuseks soojustus. Sai kaevatud nii muinsuskaitsealastes materjalides ning konsulteeritud nii restauraatorite, ehitajate kui arhitektidega. Sealjuures läksid arvamused lahku - kui ehitajad oleksid soovitanud tõmmata kogu maja seestpoolt „kilekotti“, siis arhitekt ja restauraator leidsid, et ehk ei olegi vana maja palkseinu mõtet soojustada, kuna kadu seinte kaudu on minimaalne. Kui karkassmaja soojustamine on meie kliimas elementaarne, siis massiivne palk, mis on heas korras ja oma vajumised enam kui saja aastaga ära teinud, ei pruugigi üldse soojuskihti vajada. Kui seda teha, siis soovitatakse seda aga teha tingimata väljastpoolt, kuna niiskustehniliselt on nii turvalisem ja kandekonstruktsioon saab olema soojas ja kuivas. Seestpoolt soojustamine on iseenesest võimalik, ent vajab põhjalikku kalkuleerimist vana maja spetsialistide poolt. Põhiliseks riskiks on siinkohal külmasildade teke vaheseinte, vahelagede ja avatäidete juures ning niiskus seina pinnal, mis võib muutuda soodsaks pinnaseks kõikvõimalike seente tekkele.