1. Lepatriinud

Lepatriinud (Coccinellidae ) on väikesed või keskmise suurusega röövputukad. Maailmas on umbes 4000 lepatriinuliiki. Nii Euroopas kui Eestis on tuntuim seitsetäpp-lepatriinu, aga tavalised on ka viistäpp-lepatriini ja kakstäpp-lepatriinu.

Seitsetäpp-lepatriinu on röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilastest ja võrgendilestadest. Arvatakse, et üks lepatriinu pistab oma elu jooksul nahka umbes 5000 lehetäid.

Lisaks armastab ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, aga ka liblikaröövikuid. Lepatriinusid kohtab sageli taimedel, kus hulgaliselt lehetäisid elab: apteegitill, till, koriander, köömen, kikkaputk, soolikarohi, raudrohi ja kõik porgandiliigid. Veel kohtab neid sageli ilmalilledel, võililledel ja kurerehadel.

2. Jooksiklased

Jooksiklased (Carabidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Inglise keeles ongi nende nimi ground beetle ehk „maapinna mardikas“. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki.

Ainult öösiti aktiivsed jooksiklased toituvad mullas elavatest kahjuritest nagu nälkjad ja kõikvõimalikud röövikud. Neile meeldivad ka Colorado mardikad. Aeda võid nad meelitada amarandi ja ristikutaimega.

3. Kiilassilmlased

Kui oled aias kohanud rohekaid, õrnade pärlmutterjalt läikivate tiibadega putukaid, kel on niitjad tundlad ja punakas- või rohekaskuldselt helkivad suured silmad, siis tea, et tegu on kiilassilmlasega. Kiilassilmlased (Chrysopidae) on putukate sugukond võrktiivaliste seltsist.

Kiilassilma vastsed on aplad lehetäide hävitajad. Seega on putukas on igati tervitatav koduaias, kuna reguleerib taimekahjurite arvukust. Oma aeda võid kiilassilmlased meelitada võilillede, tilli ja koriandri abil.

4. Pehmekoorlased

Pehmekoorlased (Cantharidae ) on pikliku kehaehitusega mardiklaste seltsi kuuluv putukaliik. Nad toituvad lillede nektarist, lehetäidest ja röövikutest. Aeda aitavad neid meelitada kassitapp, harilik tarn, hortensia.

5. Sirelased

Sirelased (Syrphidae )kuuluvad kärbseliste sugukonda, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Enamik sirelasi sarnanevad oma kollase-musta triibulise pikliku keha tõttu teiste astlalistega (mesilased, herilased, kimalased), kuid mürgiastelt neil endil ei ole. Kõige suurem osa sirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 lehetäid. Neid meelitavad aeda järgmised taimed: porgand, tatar, koriander, till.