TASUB TEADA | Õhksoojuspumba ja konditsioneeri paigaldamiseks on vaja luba

Soojad suveilmad suurendavad nõudlust nii konditsioneeride kui ka õhksoojuspumpade vastu. Viimasega saab toa suvel meeldivalt jahedaks jahutada ning külma ilmaga soojaks kütta. Kuigi võiks arvata, et oma tuba, oma luba, siis päris nii need asjad ei käi - mõlema seadme paigalduseks on vaja taotleda luba!

Konditsioneeride paigaldamine korteritesse on Eestis tõusev trend. Järjest enam inimesi soovivad oma kodus palavate ilmade korral temperatuuri kontrolli all hoida. Igal aastal ostetakse ja paigaldatakse üha rohkem kliimaseadmeid. Hüppeline nõudluse kasv toimub suviti koos esimese kuumalaine saabumisega.

Oma tööpõhimõttelt sarnaneb konditsioneer soojuspumbaga. Seadmes ringlev külmaaine seob soojusenergia ja transpordib selle väliskeskkonda. Edasi liigub külmaaine aurustisse, kus vedelal kujul aine muutub gaasiliseks. Selles protsessis külmaaine jahtub ja võtab ümbritsevast keskkonnast soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. See jahedus suunatakse ventilaatori abil siseruumi.

Konditsioneeri paigaldamine korterisse on oma olemuselt ehitise tehnosüsteemide muutmine ehk elamu ümberehitus. Seetõttu tuleb ehitusseadustiku lisa 1 järgi kohalikule omavalitsusele selle kohta esitada ehitusteatis ja -projekt. Kogu dokumentatsioon tuleb esitada riikliku ehitusregistrisse digiallkirjastatult. Korteriühistute puhul on konditsioneeri paigaldamiseks vajalik ka hääletusprotokoll/korteriühistu juhatuse nõusolek.

Kütteseade või kodutehnika?

Kes on pidanud kokku puutuma puude tassimise ja ahju kütmisega, see teab, kui tülikas võib olla pimedal ja külmal talveõhtul oodata kuni tuba soojaks saab. Seepärast on paljud inimesed paigaldanud majapidamisse õhksoojuspumba, et pääseda igapäevasest ahjukütmisest. Kuigi tegu on kütteseadmega, arvavad inimesed, et seda ei pea ehitisregistrisse kandma, vaid tegemist on pigem kodutehnikaga, nagu nõudepesumasin või külmkapp, mis ühendatakse lihtsalt vooluvõrku.

Seepärast võib juhtuda, et kinnisvara müümisel, võib see pisike detail rikkuda eduka müügitehingu. Probleeme tekib just siis kui ostu-müügitehingusse on kaasatud ka pank. Laenutaotleja saadab pangale olemasoleva info ostetava kinnisvara kohta, pank kontrollib kõik andmed üle, vaatab ehitisregistrit ja tuvastab, et õhksoojuspump kütteelemendina ei ole sisse kantud. Sellisel juhul tahab pank enne laenu väljastamist korrastada registri andmed, mis võib olla üsna ajamahukas ettevõtmine, millega kaasnevad ka lisakulud. Juhul kui ostja panka ei kasuta ja lepib selle puudusega, siis kohustus registris õige kütteseade sisse viia kandub edasi uuele omanikule.

Tasub meeles pidada, et õhksoojuspump on kütteseade ja enne selle paigaldamist on vaja esitada kohalikule omavalitsusele ehitisteatis ja projekt, ka kasutusjuhendid tuleb alles hoida. Projekti võib koostada ka kinnistuomanik ise, kuid see peab vastama nõuetele. Kortermaja puhul on õhksoojuspumba paigaldamisel samuti vajalik ühistu nõusolek ehk kõigi kaasomanike nõusolek. Nagu iga teise asjaga, on ka õhksoojuspumba seadustamise puhul lihtsam ja soodsam teha vajalikud toimingud ära enne, kui kiire müügiprotsess alguse saab. Seepärast tasub õhksoojuspumba paigaldamisel varuda veidi aega ja teha taustauuringut, lisainfot tasub küsida ka firmalt, kes pumpa paigaldab.

Allikad: Arco Vara blogi ja kliimakaubamaja.ee