Kui oled kompostima hakkamist tõsisemalt kaaluma hakanud, siis ilmselt sa laias laastus juba tead, mida sobib komposti panna. Puuviljad, köögiviljade koored, kohvipuru ja toidujäägid on esimesed, mis pähe tulevad. Kuid tegelikkuses on see nimekiri palju pikem ning kindlasti leidub seal sellist, mis võib sulle üllatusena tulla. Kompostimiseks sobivad hästi ka ajalehed, papp, paber, 100% puuvillane või villane riie, puidulaastud, aiajäägid, karvad, teepakid, kohvifiltrid, kuivatist ja tolmuimejast pärit kiud ning isegi kaminatuhk. Hea tahtmise korral on ka jõulukuuske võimalik kompostida, kui sul on abiksi võtta puiduhakkemasin või võimsam oksapurustaja. Ja kui sul tekibki kahtlus, kas see või teine asi ikka sobib komposti, siis tee kiire veebiotsing ning leiad kindlasti vastuse.

Mida ei tohiks komposti panna?

Komposti ei sobi piimatooted, munad (küll aga sobivad hästi munakoored!), liha, kala ning rasvaineid, sest need võivad tekitada lõhnaprobleemi ning meelitada ligi närilisi ja muid pahalasi. Samuti tuleks vältida lemmikloomade väljaheidete kompostimist (sellega kaasneb bakterite, parasiitide ja viiruste risk) ning mitte panna komposti kivisöe või puusöe tuhka (muudab komposti liiga leeliseliseks), pestitsiididega töödeldud taimi ega taimehaigustest ja kahjuritest kahjustatud taimset materjali, sest nii võid oma värskelt kompostiga turgutatud taimedele need probleemid edasi anda. Haigete taimeosade ja umbrohuseemnete hävimiseks on vaja soojust (tavaliselt 55°C), seepärast tasub neid kompostida ainult hästitoimivas kompostris või üldse mitte, sest vastasel juhul satuvad haigustekitajad koos uue mullaga aeda tagasi.

Erandina võib komposti panna seenhaigusega õunad, kärnas kartulimugulad, roostehaigusega lehed, võrklaiksusega, hahkhallitusega ja lestalistest kahjustatud taimed ning sõstra- ja tikritõugud ja täidega taimeosad võib komposti visata. Tükeldatuna või kaetult võib kompostida lestalistest kahjustatud sõstraoksi ja maasikaosi, jahukasteseid taimi ning katkuseid ja viirushaigustega kartuleid.

Kompostrisse ei tohi levimisohu tõttu panna orasheina ega teiste mitmeaastaste umbrohtude seemneid, kartuli-kiduussist saastunud mulda ega mugulaid, kaalika-, sibula- ega porgandikärbsest kahjustatud taimi, nuuteriga nakatunud juuri ega mulda, Sclerotium cepivorum’i viirusega nakatunud sibulaid, ringmädanikuga kartuleid ega kevadisi juurviljakeldri jäätmeid.

Allikad: HouseBeautiful, Biolan.ee