Kui hakkad sauna ehitama — nõuandeid toimiva leiliruumi rajamiseks
(1)
Sauna tuleb rajada targalt ja läbimõeldult. Sauna tüüpidest on meile tuntuimad Vene, Rooma, Türgi ja Soome saun. Heas saunas on siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ning pidevalt köetav kerisahi, mis ühteaegu parandab ka sauna ventilatsiooni.
Põhitõde on see, et kõrgete temperatuuride tõttu peavad saunalava ja istepingid olema valmistatud lehtpuidust (soovitatavalt haab või Ameerikast sisseveetav apache). Okaspuit ajab kuumuses välja vaiku, mis võib kleepuda ihu külge ning tekitada põletushaavu. Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu, mis kinnitatakse aluspuitkarkassi külge spetsiaalsete klambritega — neid ei jää näha. Seinalaudiseks sobivad haab, lepp ja apache. Nõudlikum saunaline valib oksavaba laua. Täidiseks võib kasutada mineraalvatti. Seina soojapidavuse suurendamiseks katta sein voodrialuselt siseküljelt foolium- ehk stanniolpaberiga, kusjuures viimase ja laudvoodri vahele jätta umbes 2 cm õhuvahet.
Väga oluline on õhuringlus
Põranda lähedale ja lae alla jätta voodrisse umbes 4–5 cm laiune pilu. Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, stanniolpaberist peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder, s.o seina sisepind, saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri. Leiliruumi peab tulema piisavalt hapnikku ning õhk peab ringlema ruumis nii, et keris saaks peale värsket õhku.
Sauna katuslagi peab olema soojustatud. Keriseid on saadaval igale maitsele ja soovile, kõige levinum on pidevalt köetav nn soome keris. Sellest saadava kuumuse otstarbekamaks ja kiiremaks kasutamiseks peab leiliruum olema suhteliselt väike. Põranda pindala ei tohi olla üle 4 m ja kõrgus üle 2 m. Peale selle peavad leiliruumi seinad ja lagi olema hea soojusisolatsiooniga.
Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu.
Sauna puitpinnad töödeldakse spetsiaalsete immutusvahenditega. Kasutada ei tohi mittehingavaid või mürgiseid aure eraldavaid lakke, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks.
Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele — vee ärajooksutrappi. Kui saun asub hoone ülemistel korrustel, tuleb põrand enne plaatimist katta hüdroisolatsioonikihiga vältimaks vee sattumist alumiste korruste lagedesse.
Tähelepanu tuleb pöörata saunaruumi ventilatsioonile. Lavaruumi on vaja ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku (kanali peal on puitkate). Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava kuni 20 cm kõrguse pilu kaudu. Kui õhuvahetus on hea, võivad saunalised nautida puhast õhku, mida on kerge hingata. On vale arvata, et saun peab kiire jahtumise vältimiseks olema vähese õhuvahetusega.
Lavale vali õige materjal
Lava on kerise kõrval sauna põhiline element. Tähtis on selle õige ehitamine. Saunalava saab ehitada kahel viisil — pikkade või siis lühikeste lavalaudadega. Pikkade lavalaudade korral tuleb raami keskele panna kindlasti veel paar 45 x 45 ristitala (kinnitada läbi lava karkassi, mitte kusagilt külje pealt poolviltu), mille külge hiljem kruvida lavalauad. Lauad on vaja kindlasti kinnitada kruvidega ka otstest. Veel jäta meelde, et pikkade lavalaudade puhul ulatub nii astme kui ka lava ülemine laud umbes 5 mm üle risti asetseva esipaneeli ja astme, lava taha mingit riba pole vaja lasta. Karkass tee sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed. Lühikeste lavalaudade korral tuleb samuti olenevalt lava pikkusest panna karkassile vähemalt üks ristitala, mis hoiab lava laiuse keskelt sama kui äärtest. Tagumise karkassi serva peale pane lavalauast 29 mm riba, lava ette serva paigutatav esipaneel aseta 29 mm kõrgemale kui karkassi ülemine serv. Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haab-lepp.
Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Selle kõrgus on väga oluline, sest on ju ebamugav leilivõtmise ajal istuda, jalad rippes või põlved lõua all. Astme kõrgus maast võiks olla 45–46 cm. Kui on leiliruumis mitu astet, siis järgmine aste võiks olla eelmisest umbes 45 cm kõrgusel. Viimase astme ja lae vahele võiks ruumi jääda vähemalt 120 cm. Kindlasti tuleb vältida väljaulatuvaid naelu ja kruvisid, mis võivad kriipida ning kuumuses kõrvetada. Lava pikkuse arvutamisel tuleb aluseks võtta saunaliste arv. Igaühe kohta arvestatakse keskmiselt 60 cm istumisruumi. Lava peaks samas olema nii pikk, et seal saaks ka soovi korral lamada — seega vähemalt 2 m. Istumis- ehk lamamislava sügavus on vähemalt 55 cm.
Levinud saunalava tüübid
Lava tüüpe on palju. Otsaseinalava on kõige lihtsam ja levinud konstruktsioon, mis sobib eelkõige väikesesse sauna. Praegu ongi enamik kodusaunu sellisega. Selle eeskujuks on vana suitsusauna tagaseinalava, mis vastab väikese pere vajadustele. Lava minimaalne sügavus on 55 cm, aga kui soovitakse laiemat, siis võib olla 90–100 cm.
L-tüüpi ehk nurgalava on tekkinud tänapäeval. Selle puhul on leiliruumi pindala 1–1,5 m² suurem. Nurgalaval on õdus vestelda, olenevalt kerise kaugusest on võimalik valida erinevat kuumust.
U-tüüpi ehk raamlava on palju kasutatud Soomes. See annab saunalistele parima suhtlemisvõimaluse. Lava mõõtmed tuleb valida selliselt, et istumiseks pole vaja kasutada ebamugavaid nurgakohti. Loomulikult suureneb sellega leiliruumi pindala, mis peab olema vahemikus 7–18 m². Muidugi tõuseb siis märgatavalt ka küttekulu. Hea paigutuse korral saab sellisel laval kolm inimest isegi lamada.
II-tüüpi ehk suhtluslava on parim suurema saunaliste hulga puhul. Leiliruumi pikkus määratakse inimeste arvu järgi, kahe lava vahelist kaugust mõjutavad ainult kerise mõõtmed. Kui saunalisi on ligi kümme, võib kerise paigutada ruumi keskele ning siis saab U-tüübiga sarnase paigutuse. Kuid kodus ja suvilas seda tavaliselt vaja ei lähe.
Allikad: Ehitusruudus.ee arhiiv, saunapoint.ee, puumarket.ee. Artikkel ilmus esmakordselt Maalehe Ehituse ja Remondi erinumbris.
