Kui orashein on juba püsilillepuhmasse sisse kasvanud, on seda sealt pea võimatu välja rohida. Suurema istutusala rajamisel, aja puudumisel või väga umbrohtunud maal kasuta umbrohtude hävitamiseks herbitsiidi ehk umbrohutõrjevahendit. Kuid pea kindlasti ja väga täpselt kinni kasutusjuhendist. Umbrohud on hävinud täielikult 2-3 nädala pärast. Peale herbitsiidi kasutamist kaeva maa korralikult läbi ja eemalda rohujuured. Rikasta mulda komposti, kõdusõnniku või mineraalväetistega. Seejärel märgi maapinnale maha peenra täpne kuju. Lainja servaga peenra korral kasuta selleks kastmisvoolikut või jämedat köit.

Kaunis püsikupeenar

Korrapärane, sirgete servadega peenar märgista tikkude külge kinnitatud nööridega. Pottides kasvavaid püsikuid võib istutada igal ajal. Siiski võiks juba sügisel (augusti teine pool-septembri esimene pool) istutada püsikuid, mis õitsevad suve esimesel poolel. Kevadel aga istutada püsikuid, mis õitsevad suve teisel poolel ja sügisel. Külmaõrnad püsikud istuta kevadel. Enne taimede istutamist kasta nad korralikult läbi. Kõigepealt istuta kõrged püsikud ja viimastena madalad pinnakattetaimed. Taimede vahekaugus sõltub iga konkreetse liigi suurusest ja kasvamise kiirusest. Keskmiselt võiks see olla 30–40 cm. Suru taimed korralikult mulda ja kasta. Rohimisvaeva vähendamiseks multši peenart peene koorepuruga ja eralda murust peenraääristega. Kõige paremini piirab muru levikut peenrasse täielikult pinnasesse surutud ääris. Peenraääriseid (puidust, plastikust jne.) vali vastavalt ülejäänud aiastiilile. Et kevadine tühi püsikupeenar ei näeks nii trööstitu välja, istuta püsikute vahele varaseid sibullilli.

Hooldamine

Püsilillepeenra korrastamine algab kevadel peale mulla tahenemist. Lõika aiakääridega maha kuivanud varred ja korja kokku ka ülejäänud lehekõdu. Suve jooksul rohi vastavalt vajadusele. Eemalda nakkuskolletega (leherooste plekid, varremädanikud, jahukaste) või lehetäidest kahjustunud taimed/taime osad peenrast. Näpista ära ehk närbi äraõitsenud õied ja varisenud õiekannad. Nii moodustab taim üha uusi õiepungasid ja õitsemine kestab kauem. Sügisel kata külmaõrnad taimed turbaga, igihaljad kiviktaimla taimed aga kuuseokstega.

Kui sa soovid taimedelt seemneid koguda jäta äraõitsenud õied rahulikult seemneid moodustama. Väetamiseks piisab kui peale kevadist mullakoristust katta peenar komposti või kõdusõnnikuga. Toitainetevaese pinnase puhul või kui peenras kasvavad rikkalikult õitsevad pojengid, aed-leeklilled, päevakübarad jne. lisa komposti hulka kevadist kompleksväetist ning augustis kaaliumi- ja fosforirikast sügisväetist mis aitab taimedel ka talveks ette valmistuda.

Toestamine

Kõrged, rikkalikult õitsevad püsililled kipuvad tuule, vihma või õisiku raskuse all lamanduma. Vägiheinale ja kukekannusele piisab kui siduda ta maasse torgatud pambuskepi külge. Kuid pojengid ja aedfloksid vajavad juba kindlamat tuge. Selleks paiguta suve alguses peenrale suuresilmaline aiavõrk, kinnitades selle umbes 50 cm kõrguselt metallist või puidust jalgade külge. Sealt kasvavad taimed läbi ja katavad võrgu hiljem oma lehtedega. Kasutada võib ka aianduskeskustes müüdavaid põõsatugesid või punuda ise kaared näiteks kasevitstest ja suruda nad kindlalt taimede vahele või ümber maasse. Toestamisvaeva vähendamiseks võib püsikute vahele istutada ka ilupõõsaid, näiteks jaapani enela, kaselehise enela või tuhkurenele sorte.

Noorendamine

Kolme-nelja aasta tagant peaks püsikupuhmaid noorendama. Kui lillemättad on muutunud juba liialt tihedaks, õitsevad kehvemalt ja jäävad keskosast tühjaks (eredam õitsemine toimub noorematel ehk äärmistel taimeosadel) on viimane aeg püsikupuhmast jagada. Jaga mätas osadeks, millest jäta alles äärmised ehk nooremad taimeosad. Vana südamik viska ära. Kui istutad taimed tagasi samale kohale peenras, täida istutusauk värske kompostiseguse mullaga. Noori taimeosasid jaga lahkelt ka sõpradele. Nii on märksa ökonoomsem ja rõõmustavad kõik.

Paljundamine

Jagamine on püsikute levinumaid paljundamise viise, mis toimub samamoodi nagu noorendamine. Kaeva püsikumätas labida või hargiga peenrast välja. Raputa mullast võimalikult puhtaks, nii on tütartaimede ühenduskohad hästi näha. Vahel tuleb mulla eemaldamiseks appi võtta ka kastmispüstol ja juured puhtaks uhuda. Noor taim murra või lõika vana küljest lahti . Nii saab jagada kurerehasid, päevaliiliaid, priimulaid. Tugevamad mättad nagu härjasilmad ja aedfloksid tuleb osadeks lüüa terava labidaga või jagad sõbraga koos kahe aiahargi abil. Väga puitunud juurikate korral nagu rodgersiad ja astilbed, võib kasutada ka väikest teravat kirvest. Jagatud taimed puhasta väga hoolikalt umbrohujuurtest ja istuta võimalikult kiiresti kasvukohale. Enamasti lõigatakse 15 cm kõrguselt tagasi ka kõrgekasvuliste taimede varred. Parim aeg püsikute jagamiseks on kevadel või pärast õitsemist.

Pistikutega on põhjust püsikuid jagada mõne haruldasema taimesordi puhul või kui taimede pistikud on kergesti juurduvad. Pistik on taime osa (lehe, varre või juure lõik), mida kasutatakse taime paljundamiseks. Püsikutes saab varrepistikutega paljundada krüsanteeme, kukekannuseid, peekerlille, kõrgemaid metsvitsasid ja flokse. Pistikute paremaks juurutamiseks kasuta juurutuspulbrit.

Kui esimene püsikupeenar ei tule just selline nagu lootsid, ära heida meelt! Ümberistutused, aiaraamatud ja ekskursioonid kaunitesse aedadesse annavad rikkaliku kogemuse ja hulgaliselt ideid. Ja pea rõõmustab ka sinu rikkalikult ja läbi suve õitsev püsikupeenar sinu, su pereliikmete ja sõprade silma!

Teksti allikas: Bauhof / Moodnekodu.ee arhiiv