Kiviktaimla rajamine – milliseid taimi sinna valida ja kuidas istutada?
Istutamisel alusta puudest ja põõsastest. Nende istutamise koha pealt lõika peenravaip katki, et puude juured saaksid tungida sügavamale pinnasesse. Püsikuid istuta suuremata guppidena. Nii mõjub lõpptulemus rahulikumalt ja lopsakad taimed ei hakka kohe väiksemaid enda alla matma.
Enne mulda istutamist säti taimed koos potiga kasvukohale. Nii on võimalik neid veel ümber tõsta kui algselt valitud koht ei tundugi enam nii õige.
Istutades jäta taimede juurekael mullapinnast veidi kõrgemale, sest peale istutust tuleb katta kogu pind vähemalt 2-3 cm paksuse killustikumultšiga. Milleks sobib hästi dekoratiivkillustik, graniitkivikillustik või sõelutud ja pestud kruus. See takistab mulla kuivamist, seemnetega levivata umbrohtude juurdumist pinnasesse ja kaitseb alpitaimi juurekaela mädaniku eest.
Peale istutust kasta istutusala korralikult ning tee seda ka paari järgneva nädala jooksul, et taimed jõuaksid kenasti juurduda. Edaspidi on vaja alpitaimi kasta vaid kesksuvise pika põua ajal.
Kiviktaimla erinevad variandid
Kuivmüür on ilma sideaineta laotud müür kus kivide vahed täidetakse mullaga. Alpitaimed istutatakse kivide vahelistesse pragudesse. Taimed võib istutad juba müüri ladumise ajal või paari päeva pärast kui müür on rohkem paika vajunud. Selliseks istutuseks tuleks valida võimalikult väiksed taimed millede juuri on koos väikese koguse istutusseguga parem kivide vahele toppida. Kastma peaks neid kohe peale istutust ja ka järgneval paaril nädalal, et vältida kuivamist. Sellist müüri ei laota päris püstiselt vaid selle seinad on veidi sissepoole kaldus. Nii püsib müür kindlalt.
Kõrgpeenras on kiviktaimla rajatud 30–70 cm kõrguste kivist tugimüüride vahele. Selline peenar sobib hästi korrapärasesse aeda teeservade ja terrassi piirdeks või väga hästi läbisaavate naabrite vaheliseks aiapiirdeks, täites ühtlasi nii kiviktaimla kui piirde funktsiooni. Kõrgpeenras kasutatakse kivide sidumiseks mörti ja kahe tugimüüri vahe täidetakse kiviktaimlale omaselt kõigepealt drenaaži, siis mulla, taimede ja killustikuga.
Moldaed on kivist (betoonist) taimekast, kus kasvatatakse alpitaimi nendele vastavates tingimustes. Taimekast võib olla ka teisest materjalist: puidust, plastist või isegi plekist, kuid kivianum on siiski kõige ehedam. Tähtis on see, et anuma põhjas oleksid liigse vee äravooluks augud. Selline kast või kastid on ideaalne neile kellel pole suurt aeda või kes tahavad endale vähe hoolt nõudvat miniaeda terrassile, rõdule või eramu ette. Kui moldaed on korrektselt rajatud vajab ta üsna vähe hoolt. Sarnaselt eelmistega tuleks ka molli põhi katta 5–7 cm paksuse kivikildude või graniitkruusaga ning selle peale sobilik mullasegu. Kahe kihi vahele võib panna ka peenravaiba või metsakõdu filterkihi. Mulda pannakse nii palju, et kastist jääks 3 cm killustikumultši jagu täitmata. Sellises miniaias võiks kasutada eriti dekoratiivset kivi või kive, mõnda okaspuu kääbusjat vormi ja igihaljaid madalaid püsikuid. Peale istutust tuleb moldaed korralikult kasta ja katta kiviklibuga. Suurem kast pane juba tühjalt planeeritud kohale paika, sest hiljem kui ta on juba kivide, mulla ja taimedega täidetud on teda väga raske tõsta.
Kiviktaimla hooldamine
Korrektselt rajatud kiviktaimla vajab vähe hoolt. Suurel põuaperioodil tuleks teda korra nädalas kasta, lõigata hekikääridega maha padjandite äraõitsenud õisikud ja piirata liiga suureks kasvanud puhmaid. Kes aga on võtnud vaevaks kasvatad veidi nõudlikumaid alpitaimi sellel tuleb arvestada ka taimede kaitsmisega liigniiskuse ja varakevadise päikese eest. Hilissügisel tuleks klaastahvliga katta niiskuspelglikud taimed nagu leviisiad, peekerlilled, võrk-mägisibulad, kadakkaerad jne. Klaasi ääred toetatakse kivide peale nii, et õhk saaks taime ümber liikuda. Klaasi hoiab paigal selle peale pandud kivi või klaasist üle tõmmatud ja maasse kinnitatud traat. Talvekülmade ja kevadise päikesepõletuse eest kaitsevad padjandeid kõige paremini rootsupidi maasse surutud ja taime kohal koolduvad kuuseoksad. Sobilik aeg selleks on paar päeva peale esimesi suuremaid külmasid. Kuuseokstega kaetakse varakevadel ka klaastahvlid. Talvekatted eemaldatakse pilvise ilmaga peale maa sulamist.
Oskuslikult loodud kiviktaimla on omaette kunstiteos. Olgu ta siis loodud alpiaia, kuivmüüri või moldaiana. Ühtmoodi teadmisi ja oskusi on vaja nende kõigi rajamisel. Mis aga täiesti kindel, raskest füüsilisest tööst ei pääse kohe kindlasti. Ikkagi k i v i k taimla! Seega, tugevad sõbrad külla ja jõudu tööle. Üks kaunis aed kivide vahel on seda kõike väärt!
Allikas: Bauhof / moodnekodu.ee arhiiv
