Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teaduri Ivar Kiitami sõnul on otsene välgutabamus ehk juhtum, kus välk lööb otse majja sisse, ainult üks elektriseadmeid ähvardavatest ohtudest. „Samas seda juhtub ja sellisel juhul on vägagi tõenäoline, et elektrit tarbivad seadmed, mis on parajasti vooluvõrguga ühendatud, saavad kahjustada. Halvemal juhul tekitab välk otse sisse lüües ka tulekahju,“ selgitas Kiitam.

Kuidas äike elektroonikat rikub?

Sageli juhtub seda, et äike lööb sisse elektri- või sideliinidesse või nende lähedale, mis põhjustab liinide kaudu levivaid liigpingeid. „Välk on võimas elektriline nähtus ja elektriliini tabades liigub selle laeng mööda juhtmeid edasi, jõudes niimoodi kodudes toitevõrguga ühendatud seadmeteni. Meie olmeelektroonika toimib aga samas väga madala pingega elektrivooluga ja seetõttu võib välguimpulsiga kaasnev kordades kõrgem pinge tekitada seadmetes rikkeid,“ selgitab Kiitam.

Kui kõrgepinge jõuab elektroonikaseadmetesse, põletab see selle madala pingega töötavad osad läbi. „Arvestada tuleb sellegagi, et tänapäeval muutub elektroonika aina nutikamaks, kuid see ei tähenda, et seadmed ei oleks enam välgu mõjule vastuvõtlikud. Isegi kui masin ise, näiteks selle mootor kahjustada ei saa, võib juhtimisfunktsioone täitev elektroonika ikkagi rikneda,“ ütleb Kiitam.

Seega pole kaotanud kehtivust vana soovitus tõmmata seadmed äikese ajaks vooluvõrgust välja, pigem vastupidi. „Mida targemaks muutuvad seadmed, seda mõistlikum on need toitevõrgust eraldada. Eriti puudutab see muidugi arvuteid, ruutereid, digibokse ja muud sellist, kuid välistatud pole ka see, et ülepinge rikub näiteks pesumasina või külmkapi,“ räägib Kiitam.

Elektrilevi ohutusekspert Raivo Oras soovitab ruuteritest lahti ühendada interneti andmesidekaablid ja vanemate televiisorite antennikaablid, sest ülepinge liigub väga edukalt ka mööda nõrkvoolukaableid. Kui äike on juba kohal, tasub Orase sõnul ohutuse tagamiseks teha korteris või majas vooluringid täielikult pingetuks, lülitades välja peakaitsme või kaitselahutuslüliti.

Samamoodi ei ole äikese ajal mõistlik seadmeid laadida. „Enim ohustatud on just kõik toiteplokkide ja laadijatega elektriseadmed,“ ütleb Oras.

Lisaks seadmete kaitsmisele on loomulikult kõige tähtsam, et inimene ka ennast välgu eest hoiaks. „Väljas olles ei tohi viibida puude, elektrimastide ja liinide läheduses, samuti ei tohi äikese ajal väljas joosta. Isegi lahtise akna peal äikest vaadata on ohtlik. Välku lüües ei tohi ka ahju tuld teha ja dušši all käia,“ ütleb Oras.