Kui võiks arvata, et Eesti inimesed kasvatavad oma aedades peamiselt lilli, viljapuid või köögivilja, siis tegelikult hõlmab suurima pinna siiski muru. Seejuures eraldatakse murule eeltoodutest nii vähem aega ja energiat kui väetist ja vett. Perfektne muruvaip ei teki siiski päris iseenesest ja selle saavutamiseks vajalikud sammud toob välja K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.
Esmalt on loomulikult tähtis, et muruseeme oleks kvaliteetne ja klapiks kokku nii pinnase ja aia iseloomuga kui ka ootustega muruvaibale. Erinevatel muruseemnetel on suur vahe, aga juba külvatud muru mõistagi välja vahetama ei hakata, küll saab sellele teha vajadusel täiendkülvi juba teadlikumalt. Lisaks on veel hulk võimalusi, kuidas oma muru rohelisemaks ja tihedamaks muuta.
Kevadel väeta vara, niida hilja
Pärast heitlikku talve vajab muru turgutust, aga miskipärast väetab Eesti inimene pea kõike muud, aga mitte muru. Kevadel võiks toita muru nii lämmastikku, fosforit kui kaaliumi sisaldava väetisega, esimene soodustab muru kasvu ja annab sellele erksa rohelise värvi, teine ja kolmas tugevdavad juuri ja muudavad taimed vastupidavamaks. Sammalduvat muru võiks neutraliseerida kas lubja või rauasisaldusega väetisega, mis muudavad pinnast aluselisemaks.
Kui väetada võib juba kohe peale lume minekut, siis niitmisega ei maksa alustada enne maikuu teist poolt, võimalusel võiks venitada sellega nii kaua kui ilumeel kannatab. Enamasti alustatakse muru niitmist kevadeti liiga vara, eriti kui selleks on isetoimetav robotniiduk. Muru vajab siiski rahulikku ärkamist, et jõuaks pärast pikka talve piisavalt jõudu koguda. Kui ka esimene niitmine on juba tehtud, siis tasub kevadeti jätta niitmiste vahele pikem paus kui suvel. Samuti tasub anda niidumasinatele puhkust põuasel ajal, sest päike saab paremini võitu madalaks niidetud murust.
Lisaks väetamisele võib muru vajada kevadel ka rullimist või õhutamist. Esimene on vajalik pinna tasandamiseks kui talv on tekitanud maapinnale muhke ja lohke. Teine on vajalik siis, kui on märgata mätastumist. Õhutamise käigus tehakse pinnasesse augud, mis aitavad vajalikul toidul taime juureni kohale jõuda. Õhutada võiks muru ainult vajadusel ja kasvuperioodil, pinnas võiks olla selle töö ajal niiske. Vajalikud tööriistad leiab ehituspoest, selleks on nii erinevaid manuaalseid aeraatoreid kui elektrilisi seadmeid. Õhutatud muru tuleks alguses sagedamini kasta ja vähem niita, et see jõuaks korralikult jõudu koguda.
Vali sobiv muruabiline ja hoolda seda regulaarselt
Muruabiliseks valitakse nüüd juba kõige sagedamini robotniiduk, mis pakub koduomanikule ühelt poolt mugavust ja teiselt poolt kvaliteetset tulemust. Robotniiduki valikul tuleb lähtuda eelkõige niidetava pinna suurusest ja maastikuvormidest, et võimsust jätkuks. Keerukama aia puhul tuleb vaadata ka seadme nutikust, et see saaks edukalt hakkama manööverdamisega lillepeenarde, ilupõõsaste ja muude takistuste vahel. Kuigi robotniiduk on kujunemas esimeseks valikuks, siis on mõnel puhul asjakohane teha teistsugune otsus. Väga suure pinnaga ja künklikus aias on jätkuvalt tõhusam murutraktor, aga näiteks ridaelamuboksi puhul, kus on vaja niita nii maja ees kui maja taga, võib olla heaks lahenduseks akuga käsiniiduk. Viimase puhul võiks soetada kohe ka lisaaku, et töö ootamatult ei katkeks. Üldiselt hakkab mürarikaste bensiinimootoriga muruniidukite aeg otsa saama, inimesed mõistavad, et need häirivad nii naabreid kui saastavad keskkonda.
Vähe räägitakse, et muru ergas roheline värv sõltub otseselt sellest, kui teravate lõikevahenditega ja kui sageli muru kärbitakse. Niitmise kvaliteet ei sõltu palju sellest, kas valida robot, niiduk või traktor, küll on tähtis, et masin on hooldatud, lõikevahendid teravad ja niitmine regulaarne. Tööriistu tuleb ka puhastada, vajadusel vahetada filtreid ja õli. Elektrilised ja akuseadmed vajavad siiski vähem hoolt, mis räägib samuti nende kasuks.
Kasta muru vastavalt vajadusele ja öösel
Eesti kliima kipub olema heitlik ja vihmaperioodidel ei vaja muru üldse kastmist. Küll võiks seda teha pikema põua korral, mida kevadel ja suvel ikka ette tuleb. Muru kastmiseks kasutatakse tavaliselt vihmutit ja võimalusel võiks vee pumbata tiigist või mõnest looduslikust veekogust, kus see on sobiliku temperatuuriga. Kasta ei ole mõistlik südapäeval, mil vesi päikese ja palavuse tõttu kiiresti aurustub ega ka liiga sageli, sest see meelitab juured mulla pindmisesse kihti ja on murule kahjulik. Muru võiks kasta kas öösel, varahommikul või hilisõhtul. Esiteks on see tõhusam ja kulutab vähem vett, teiseks ei tekita koos naabritega kaost veevarustuses, sest põud tabab kõiki samal ajal ja tsentraalne veevärk ei pruugi nõudlusega toime tulla. Vee säästmise huvides võib anda põua ajal ka niidumasinale puhkust ning lasta muru pisut ülemõõduliseks kasvada, nii peab see paremini vastu.
