Tasuta infopäeval arutatakse, kuidas kortermajade tulekahjusid ennetada

Eesti Kindlustusseltside Liit kutsub korteriomanikke ja korteriühistute esindajaid tasuta infopäevale „Kuidas ennetada tulekahju ja targalt kindlustada?“ 22. mail.

Infopäeval arutatakse olulistel teemadel oma ala ekspertidega:

• Tuleõnnetuste põhjustest, tuleohutusnõuetest ja tuleleviku takistamisest räägivad Päästeameti eksperdid.

• Korterelamute ümberehitusega seotud küsimusi selgitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaspetsialist.

• Elektri ja gaasiga seotud ohte selgitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eksperdid.

• Kuidas korterelamut targalt kindlustada, selgitavad PZU ja Swedbanki asjatundjad.

• Mida teha, kui kindlustusandjaga tekib vaidlus, räägib kindlustusseltside liidu lepitaja.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel toimub kindlustatud hoonetes ligi 600 tulekahju aastas, mille kogukahju on viimastel aastatel olnud 15 miljoni euro kandis. Pooled tulekahjudest on seotud korterelamutega, täpsemalt 42 protsenti korteritega ja 8 protsenti korterelamutega.

EKsL-i kahjuennetuse spetsialisti Aliis Kaare sõnul on kortermajade tulekahjusid võimalik ennetada. „Korterelamutes on tulekahjud eriti ohtlikud, kuna tuli võib kiiresti edasi levida naaberkorteritesse, seades ohtu nii inimesed kui ka vara. Korterelamu kahjusummad võivad ulatuda miljonitesse eurodesse,“ ütles Kaar.

„Tuleohutuse parandamiseks kutsume korteriomanikke ja korteriühistute esindajaid suurele infopäevale 22. mail, kus eksperdid annavad nõu tulekahju, elektri- ja gaasiõnnetuste ennetamiseks, selgitavad korterelamu ümberehitamise nõudeid ja kindlustusvaidluste lahendamist ning kindlustusandjad vastavad korteriühistu kindlustust puuduvatele küsimustele,“ ütles Kaar.

Päästeameti statistika kohaselt toimus 2023. aastal kortermajades 200 tulekahju, milles hukkus 20 inimest.

„Töökorras suitsuanduri paigaldamine on vähim, mida iga kortermaja elanik ise saab ohutuse nimel ära teha. Suitsuandur annab tulekahjust varakult märku ja inimestele võimaluse hoonest välja saada ning ka tekkivad kahjud võimalikult väikesed hoida,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve ekspert Tiina Kiil.

Ta lisas, et üks murekohti Päästeameti vaatest on ka igasugused elektripaigaldised. „Vananenud elektripaigaldised ei sobi kaasaegsele elektritarbimisele ja ka statistika näitab, et elekter on tulekahjude tekkepõhjusena tõusutrendis. Lisaks sellele on probleeme ka hoonest evakueerimist puudutavaga – trepikojad on asju täis, tuletõkkeuksi pole või hoitakse neid lahti.“

EKsL-i andmetel on Eestis 23 000 korteriühistut ja sõlmitud on ligikaudu 12 000 kortermajade kindlustuslepingut, mis pakuvad kaitset tulekahju korral.

22. mail kell 9.00–16.30 toimuva kortermajade tuleohutuse veebiseminari programmi leiate siit.

Infopäev on tasuta, aga huvilistel palume registreeruda siin. Osalejatele saadame infopäeva lingi 21. mail.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ning avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.