Igal aastal juhtub mitmeid õnnetusi, kus vingugaas nõuab inimelu. Päästeameti ööpäeva jooksul avalduvatest uudistest leiab pea iga nädal juhtumeid kodudest, kus see elupäästev seade endiselt puudub. Hiljuti hukkusid Tallinnas vingugaasiõnnetuses kaheksa-aastane laps ja ta vanaisa.
Vingugaas tekib juhul kui põlemiseks ei piisa hapnikku. Sellise olukorra põhjustab puudulik ventilatsioon või umbes korsten, mistõttu suitsugaasid ei välju korstna kaudu, vaid kogunevad ruumi, vähendades omakorda põlemiseks vajaliku hapniku hulka. Gaasiseadme suitsugaasid on lõhnatud ja värvitud, mistõttu ei ole inimesel võimalik tajuda, kui gaasiseadmest suitsugaasid ja vingugaas tuppa levivad. Ka tavaline toidukõrbemine võib tekitada vingugaasi ja põhjustada mürgistuse. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara suletud ahjusiiber.
Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. Tasub teada, et suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab vingugaasi. Vingugaasiandur annab häiresignaaliga märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele. Vingugaasi andur ei tuvasta maagaasi leket.
Millal on vaja paigaldada vingugaasiandur?
2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi ja katel.
Alates 1. märtsist 2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasiandur hoones on kohustuslik ka siis, kui eluruumis paikneva gaasiseadme korral on tehniliste abinõudega välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine.
Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones (nii kodud, kui ka muud hooned) on tahkekütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada – puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.
Kuhu vingugaasiandur paigaldada?
Vingugaasiandurid on erinevad, mistõttu tuleb anduri paigaldamisel lähtuda alati konkreetse anduri kasutusjuhendist, mis peab anduriga kaasas olema.
Sobivaim koht anduril sõltub mitmest asjaolust: küttekoldest, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste paiknemisest ruumides jne.
Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav vingugaasiandur paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse magamistuppa.
...ja kuhu mitte?
Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib vingugaasi tase olla madalam kui mujal ruumides. Andurist pole kasu ka siis, kui see asub hoonest väljas.
Vingugaasiandurit ei tohi paigaldada ka:
kraanikausi või pliidi kohale või kappi;
kohta, kus õhuvool anduri juurde võib olla takistatud kardinate või mööbli tõttu;
kohta, kus temperatuur langeb alla 10°C või tõuseb üle 40°C;
kohta, kus andur võib kergesti lööke saada või muul viisil kahjustada
kohta, kuhu võib koguneda mustus või tolm, mis võivad häirida seadme andurit
Allikas: vingugaas.ee